9. oktoobril toimus Kadrina valla haridustöötajate tänuüritus, kus traditsiooniliselt märgatakse ja tunnustatakse meie valla haridusellu panustavaid inimesi. Tunnustusi jagatakse erinevates kategooriates, millest igaüks toob esile midagi erilist ja väärtuslikku. Kadrina Keskkooli UUS TULIJA 2026 on Maarja Kalaus! Maarja on Kadrina Keskkooli kollektiiviga liitudes toonud majja tohutult heatahtlikku sära, soojust ja ehtsat naeru. Ta on ehe näide tõelisest meeskonnamängijast, kellega on puhas rõõm koos töötada. Tema supervõimeks on märgata ka kõige pisemaid detaile ja osata alati siiralt tänulik olla. Maarja pilk on alati suunatud tulevikku – tema jaoks ei eksisteeri ületamatuid probleeme, vaid ainult inspireerivad lahendused. Oma rõõmsameelsuse ja abivalmidusega nakatab ta kõiki enda ümber, olles üheaegselt nii usaldusväärne tugi kui ka särav innustaja kogu kooliperele. Aitäh, Maarja, et oled oma positiivse energia ja südamega Kadrina Keskkooli kogukonna lahutamatuks osaks! Kadrina Keskkooli UUS TULIJA 2026 on ka Kevin Ambus! Kevin on õpetaja, kelle elegantsus ja läbimõeldud tegutsemisstiil loovad Kadrina Keskkooli ruumidesse eriliselt väärika atmosfääri. Tema tunnid on alati suurepärase struktuuriga, põhjalikult ette valmistatud ja paistavad silma sügava sisuga. Tänu oma empaatiale ja professionaalsusele leiab Kevin õpilastega kiiresti usaldusväärse ja sooja kontakti. Ta on suurepärane klassijuhataja, kelle käe all on noortest kujunemas kokkuhoidev, toimiv ja hooliv meeskond – seda tänu tema teadlikule ja südamega panustamisele klassi ühistesse tegemistesse. Alati soliidne, vastutulelik ja lahendustele orienteeritud Kevin on kolleeg, kelle peale saab igas olukorras loota. Aitäh, Kevin, Sinu pühendumuse, eeskuju ja südamega tehtud töö eest! Kadrina Keskkooli INNUSTAV KLASSIJUHATAJA 2026 on Rita Rammo! Rita on õpetaja ja klassijuhataja parimas tähenduses – konkreetne, suure südamega ja alati suuremat pilti nägev juhtfiguur. Tema jaoks on oluline, et asjad toimiksid parimal moel, ja ta on alati valmis andma oma panuse – olgu selleks kooli arendustegevus või kasvõi luuletuse lugemine kogu koolipere ees! Ta on loonud oma õpilastega usaldusväärse ja hooliva suhte ning teeb teadlikku tööd selle nimel, et klassist kujuneks tõeliselt ühtne ja toetav meeskond. Rita mõistab, et tugev koolikogukond sünnib koostöös: ta kaasab aktiivselt lapsevanemaid sündmustesse ja tegevustesse ning teeb tihedat koostööd aineõpetajatega, et luua lastele parim võimalik arengukeskkond. Kandes väärikalt kooli väärtusi ja hoides au sees traditsioone, toob Rita oma uute ja innustavate ideedega igasse päeva elujõudu. Aitäh, Rita, Sinu pühendumuse, hoolivuse ja nakatava tegutsemistahte eest! Kadrina Keskkooli INNOVATSIOONILOOJA on Alis Münter! Alis on õpetaja, kelle jaoks hariduses ei ole lagesid – on vaid uued põnevad võimalused ja horisondid. Hoides end pidevalt kuris välismaailma haridusuuendustega, toob ta julgelt ja osavalt värskeid ideid kooliellu, olles samal ajal õpilaste seas kõrgelt hinnatud ja armastatud. Tema tunnid on põhjalikud ja elulised – Alis oskab teooria siduda praktilise eluga viisil, mis teeb õppimise tõeliselt põnevaks ja kaasahaaravaks. Ta on oma tegemistes siiras, aus ja avameelselt enesekriitiline, nähes igas ebaõnnestumises väärtuslikku õppetundi ja sammu edasi. Alis ei hoia häid mõtteid ja vahendeid endale, vaid jagab neid suure rõõmuga kolleegidega, innustades kõiki enda ümber kasvama ja katsetama. Aitäh, Alis, Sinu tulevikku vaatava vaimu, uuendusmeelsuse ja südamega tehtud töö eest! Kadrina Keskkooli TÖÖKESKKONNAHOIDJA 2026 on Ave Gottlob! Ave on Kadrina Keskkoolis inimene, kelle peale saavad kolleegid alati sajaprotsendiliselt loota. Ta ei märka üksnes õpilasi, vaid näeb ka oma kolleege, tuues majja soojust, rahu ja ühtekuuluvustunnet. Suure südame ja heatahtlikkusega innustab ja kiidab ta teisi, oskab märgata väikeseid olulisi hetki ning teeb oma tähelepanelikkusega kolleegide päeva helgemaks. Ave lööb rõõmuga kaasa kõigis kooli tegevustes, keskendudes samal ajal sügavalt õppijale ning soovides igasse asja maksimaalselt pühenduda ja asjade tuumani jõuda. Tema piiritu hoolivus ja abivalmidus on väärtused, mis hoiavad meie töörahu ja head sisekliimat. Aitäh, Ave, et oled olemas, hoiad teisi ja lood meie ümber nii turvalise ja sooja töökeskkonna! Fotod: Ain Liiva
Kolmapäeval, 14. oktoobril toimus Rakvere Riigigümnaasiumis AÕA ehk Arukate Õpilaste Akadeemia Põhja piirkonna võistkondliku turniiri 1. Mäng. Võistluse eesmärk on innustada õpilasi süvenema täppis- ja loodusteadustesse, laiendada nende silmaringi ning näidata loodusteaduste seoseid igapäevaelu ja ümbritseva maailmaga. Samuti toetab võistlus meeskonnatööoskuste arengut ning annab noortele võimaluse end proovile panna, rakendades teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel. AÕA on seega loodusteadustele suunatud õpilasvõistlus, mis aitab kujundada terviklikumat maailmapilti ning märgata erinevate teadusvaldkondade omavahelisi seoseid. Põhikooliastme võistkond koosseisus Gerttu Kurve, Rasmus Nordling, Sander Talpas ja Karoliina Taškin saavutas võistlusel tugeva 5. koha. Gümnaasiumiastme võistkond koosseisus Eric Marcus Jaanimets, Sander Meelind, Brandon David Gross ja Niita Mohini Vool saavutas auhinnalise 3. koha. AÕA piirkondlik turniir koosneb kokku kuuest võistlusest, misjärel saavad parimad piirkondlikud võistkonnad võimaluse minna võistlema vabariikliku finaalmängu. Turniiri teine mäng toimub juba 11. novembril Rakvere reaalkoolis.
15. oktoobril külastasid meie kooli 6. klasside õpilased Van Goghi elamusnäitust ja Tallinna Teletorni. Van Goghi näitusel said õpilased tutvuda kunstniku loominguga tavapärasest erineval moel – suured liikuvad pildid ning valguse ja heli koosmõju tõid maalid justkui ellu ja võimaldasid tunda end osana kunstiteostest. Teletorni töötoas „Televisioon – aken maailma“ tutvuti meedia ja televisiooni arenguga ning uuriti, kuidas sünnib teleuudis. Rühmatöös said õpilased ka ise uudise loomisel ja esitlemisel kätt proovida. Töötoas „Lego tund pilvede all“ pandi proovile loovus, leidlikkus ja koostööoskus. Meeskondades lahendati LEGO klotsidega ehitusülesandeid ning saadi uusi teadmisi Teletorni ehituse ja kõrguse kohta. Päev ühendas kunsti, meedia ja tehnoloogia ning pakkus võimalust õppida väljaspool klassiruumi, ise katsetades ja koos tegutsedes. 6. klasside klassijuhatajad Merle, Marianne ja Helen
7. oktoobril külastasid Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilased Väike-Maarjat ja seal asuvaid Lebavere metsavennapunkrit ja Rohu raketibaasi angaare. Esimeseks peatuseks oli Väike-Maarja, kus kohtuti ka giidiga. Seal said õpilased teada palju huvitavat koha ajaloost. Põhiliselt peatuti Väike-Maarja kiriku juures, kus saadi teada, et kirik on antud aleviku vanim ehitis ning tutvustati ka legendi, mille järgi Väike-Maarja on oma nime saanud. Nimelt räägitakse, et kunagi laoti kiriku müüride sisse tüdruk nimega Maarja selleks, et ennetada kiriku aiakivide varastamist. Kiriku juurest liiguti edasi Vabadussõja mälestussamba juurde, kus räägiti F.J. Wiedemanni keeleauhinnast ja sellega seotud tammepargist. Lisaks tutvustati veidi Georg Lurichi elulugu ning saadi teada, et tänapäevane muuseumihoone oli kunagi koolimaja. Järgmisena sõideti bussiga Lebavere metsavennapunkri juurde, kus tutvustati metsavenna Martin Tamme elu ning räägiti metsavendade igapäevaelust metsas. Õpilastele näidati ka ühte Martin Tamme punkrit, kuid kahjuks nad sisse uudistama ei saanud minna. Martin Tamm elas punkris kuus aastat ja veetis metsas kokku kaheksa aastat. Metsas elades aitas ta pidevalt oma perekonda ning selleks, et end mõnikord pesta, ehitas ta endale ka saunapunkri. 1953. aastal leiti ta ühest oma punkrist ning ta saadeti 18 aastaks Siberisse vangi. Sellest hoolimata elas ta piisavalt kaua, et näha taas vaba Eestit. Lebavere metsast on leitud kuus punkrit, millest on säilinud vaid üks. Lisaks räägiti metsavendade elu ohtudest ning agentidest, kes neid metsas jälitasid. Ühel metsavennal võis olla ka mitu punkrit, mida ta kasutas eri aegadel või erinevatel eesmärkidel. Viimaseks külastati Rohu raketibaasi angaare, kus räägiti kunagise baasi ajaloost ja seal teeninud sõdurite elust. Baasi kohta on tänaseni palju salastatud infot, näiteks pole baasi-aegsest elust tehtud ühtegi pilti, pole ka teada, palju sõdureid seal teenis või mitu tuumalõhkepead baasis paiknes. Raketi kohti oli kokku kaheksa ning sõdurid saabusid sinna kaugemalt, näiteks Armeeniast ja Gruusiast. Räägiti ka kõrgepingeliinidega seotud õnnetustest, milles hukkus sõdureid, loomi ja õnnetusena ka kaks poissi. 1978. aastal baas suleti ja sõdurid lahkusid, kuid valve jäi veel viieks aastaks kohapeale. Hiljem hakati angaare rüüstama ning sealt varastati liiva, telliseid, betooni ja kõige rohkem vaske. Õpilased said teada ka põneva fakti – nimelt pärast sõja lõppu leiti veel aastaid angaaride lähedusest metsast suuri ja ussitamata seeni. Õppekäigu lõpus küsiti õpetajatelt ja õpilastelt kommentaare. Õpetajad Merike Sikk ja Evelin Tiiter rääkisid, et idee Väike-Maarjasse õppekäigule minna oli algselt Rein Siku poolt välja pakutud. Neid kohti on ka varem külastatud ja otsustati taaskülastada õpilaste positiivse tagasiside tõttu. 10. klassi õpilastelt saadi kaks eri kommentaari. Esimene nooruk ütles, et õppekäik oli tema jaoks üpriski põnev ja huvitav, kuid tema arvates ei olnud Väike-Maarjas teeolud väga head ja lisas, et ise ta uuesti ei tuleks. Teine õpilane aga ei soovitaks sellisel õppekäigul kontsakingi kanda, kuid arvas, et oli tore koht, kus ajalooga tutvuda. 11. klassi õpilane sõnas: „Oli äge vanaaegseid angaare näha, kuid metsavennapunker oli minu jaoks põnevaim, sest oli huvitav näha, kuidas maa all elati”. 12. klassi õpilane arvas, et see oli kõige põnevam väljasõit kolme aasta jooksul, ja talle meeldis, et õppekäik oli nende jaoks tasuta. Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilaste õppekäik Väike-Maarjasse pakkus rohkelt uusi teadmisi ja põnevaid avastusi. Tutvuti Väike-Maarja ajaloo, Lebavere metsavendade tegevustega aastaid tagasi ning Rohu raketibaasi minevikuga. Õppekäik andis õpilastele võimaluse avastada Eesti ajalugu väljaspool klassiruumi ja näha ajaloolisi paiku oma silmaga. Õpilaste tagasiside põhjal oli väljasõit meeldejääv ja hariv kogemus, mis pakkus huvi mõnele õpilasele rohkem kui teisele. Autorid: Kärolin Maasing, Eliise Nigol, Saskia Opromei, Merily Sepp Fotograafid: Kadi-Liz Tiinast, Kärolin Maasing
Õpetaja Karli klassiruumi keldrikorruse akende taha eksib ikka aeg-ajalt erinevaid karvaseid ja sulelisi. Üldjuhul leiavad nad sealt ka tee ise minema. Sel korral oli aga üks väike õnnetu tuhkur sinna pidama jäänud ja omal jõul enam tuldud teed tagasi minna ei saanud. Ent kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – tegusad 6.a klassi poisid Josten, Hugo ja Revo meisterdasid õpetaja Karli juhendamisel agaralt valmis päästetrepi ning nagu videost näha, leidis see kohe ka eesmärgipärase kasutuse. Tubli töö!
Jaagup Sulev, meie kooli 63. lennu vilistlane, kohtus 9.–12. klassi õpilastega. Esmalt meenutas ta oma kooliaega, sealhulgas aastaid rahvatantsurühmas ja tantsupidudel osalemist. Seejärel jagas ta kogemusi keskkooli lõpetamisele järgnenud ajast. Kohe pärast lõpetamist läks Jaagup ajateenistusse. Tema sõnul oli see väga positiivne kogemus, mis pani teda proovile nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kolm kevadet tagasi Kadrina Keskkooli lõpetanud Jaagup õpib praegu Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppe teisel kursusel. Tema õppetöö toimub peamiselt Delta majas. Jaagup rääkis õpilastele ka oma huvist programmeerimise ja arvutite vastu. Tema hinnangul aitavad praktilised tegevused ja arvutimängude loomine muuta õppimise huvitavamaks. Jaagup pidas oluliseks ka aja teadlikku kasutamist: aeg on piiratud ressurss, kuid kui sellele kulutatu on tähendusrikas, pole see raisatud. Tema kogemused andsid õpilastele võimaluse kuulda vilistlase vaatenurka ning mõelda oma huvide ja aja kasutamise peale.
7. oktoobril osalesid Kadrina Keskkooli kaks neljaliikmelist 7.–8. klassi õpilaste meeskonda Sõmerul orienteerumisvõistlusel „5050 sammu rahatarkust“ ja Cashy-lahingus. Võistlusel osalesid õpilased seitsmest koolist. Meie meeskonnad saavutasid 6. ja 7. koha.Aitäh õpilastele kooli esindamise ning korraldajatele põneva päeva eest!
Oktoobri esimestel päevadel toimusid 9. klassidele liikumise ja loodusainete õuesõppe päevad Neerutis. Õpilased liikusid ümber Neeruti Tagajärve. Rajal oli nende jaoks ette valmistatud mitmeid loodusainetega seotud ülesandeid, milles korrati ja pandi praktikasse eelneva kahe aasta jooksul õpitu. Õpilased tutvusid Neeruti erilise maastiku ja loodusega ning pidid tegema tuld ilma tavaliste tuletegemise vahenditeta. Nad said ennast proovile panna liikide tundmises looduses ning ka ettevalmistatud näidiste, preparaatide, fotode ja koljude põhjal. Õpilased said uurida järvevee puhtust ja pH-taset, ööpäevaseid rütme ja tasakaalu. Sadulamäele tõustes said 9. klasside õpilased lihtsaid abivahendeid kasutades mõõta nõlva suhtelist kõrgust, nõlvakallet ning puu ümbermõõtu. Tuletati meelde ilmakaared ning kompassi abil pandi paika põhjasuuna asukoht. Mõõteseadmeid appi võttes teostati ilmavaatlusi. Määrati hetke pilvisus, tuule suund ja õhutemperatuur Sadulamäel. Õpilased hindasid sellel päeval ilusat loodust, huvitavaid ülesandeid, võimalust liikuda oma rühma toredas seltskonnas ja töötada üheskoos. Ilm hoidis seiklejaid ja Neeruti loodus pakkus imelisi vaateid. Loodusainete õpetajad
5. klasside õppekäik pakkus võimaluse õppida vee, maastiku ja looduse kohta otse looduses. Õppekäik aitas mõista veeringet, vee teket ning nende seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega, samuti vee mõju inimese tervisele ja loodusele. Giid rääkis meile ka mandrijää kujundatud pinnavormidest, moreenist ja voorest, karstist ning loodus- ja keskkonnakaitsest.Kuulsime põnevat lugu Sinijärve põhjas olevast tankist, saime teha pai koprale ning nüüd teame, miks rähnil pea valutama ei hakka. Proovisime ka ujuvsilla kandvust, õõtsikute vastupidavust ning nuputasime, mis nipiga veega täidetud pudelis olevat tühja õhupalli põhja saab.Loomulikult kutsus kaunis loodus meid kogu oma ilu pildile jäädvustama. Fotod: Gabriela, Delinda, Aleksandra, Randel, Lissandra, Lisanne, Evelin
9. oktoobril oli gümnasistidel võimalus kuulata Sirle Blumbergi, kes on inimkaubandusohvrite teenuse juht sotsiaalkindlustusametis. Tema igapäevatöö on aidata inimkaubanduse ohvreid ning informeerida inimesi inimkaubanduse ennetamisest, ohvrite abistamise võimalustest, tingimustest, eeskirjadest ja ohtudest välismaal.Ta käsitles loengus inimkaubanduse olemust ja selle erinevaid vorme. Näidatud videod ning animatsioonid seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise ning kuritegevusele sundimise kohta aitasid mõista, kuidas võib inimkaubandus avalduda nii Eestis kui ka üle riigipiiride.Sirle Blumberg rääkis sellest, kuidas inimesi võidakse sundida või nende haavatavat olukorda ära kasutada, ning tutvustas inimkaubanduse ohvrite abistamise võimalusi. Foto: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/inimkaubandus
