Üleriigilise emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor toimus 23. jaanuaril.Olümpiaad toimus Moodle’i keskkonnas.Kadrina Keskkoolist osales 21 õpilast 7.-12. klassist. Maakondlikus konkurentsis jõudsid esikolmikusse 3 meie kooli õpilast:II koht Lisbet Kotiesen 8. klass (õp Ebe Abner)III koht Kirsika Kaegas 11. klass (õp Merike Lillemägi)II koht Leegi Brigitte Kais 12. klass (õp Merike Lillemägi Esimese kuue hulka tulid järgmised õpilased:6. koht Heidi Vaher 10. klass (õp Merike Lillemägi)5. koht Klara Kiur 11. klass (õp Merike Lillemägi)4. koht Tähti Pallon 12. klass (õp Merike Lillemägi) Lõppvooru, mis toimub 7.-8. märtsil, kutsuti Lisbet Kotiesen.Ülejäänud osalejad meie koolist olid samuti tublid.Lisaks eelnimetatutele õnnestus 6 õpilasel tulla 10 parema hulka. Õnnitleme kõiki õpilasi ja juhendajaid edukate tulemuste eest olümpiaadil!
14. veebruaril oli meie gümnaasiumiõpilastel külas Eestis seni ainus naislõhkemeister Teele Tuuna-Lootus. Ta töötab lõhkeainetega, kontrollides nende plahvatusohtlikku jõudu. Teele jagas oma karjääri teekonda lõhkemeistrina ning andis soovitusi neile, kes soovivad selles valdkonnas karjääri teha. Sageli arvatakse, et lõhkeaine on kui materjal, mis võib käituda ettearvamatult, aga tänapäeval on Teele sõnul võimalik millisekundi pealt seda ajastada. Õige planeerimise korral ei juhtu kunagi midagi ootamatut, sest plahvatusi on võimalik väga täpselt teha. Teele on osalenud mitmetes Eestis filmitud Hollywoodi filmides, kus eriefektide ja lõhketööde tegemiseks on vaja kohalike litsentseeritud spetsialiste. Lisaks filmimisele hoiab Teele end kursis ka lõhkamise valdkonna uusimate arengutega, olles aktiivne Euroopa Lõhkeinseneride Föderatsiooni uudiskirja toimetaja. Lõhkamist saab kasutada mitte ainult lammutamiseks, vaid ka kunsti loomiseks, näiteks materjalide kinnitamiseks teineteise külge, mis muidu ei püsiks. Alates 2018. aastast on Teele keskendunud erilõhketöödele, kuna need on keskkonnasõbralikumad, ohutumad ja tõhusamad võrreldes teiste lammutusmeetoditega. Lõhkamine on kiire ja tõhus viis materjalide eraldamiseks ning palju mõistlikum alternatiiv hüdrohaamriga võrreldes.
9.b klassil avanes võimalus osaleda Eesti Kunstimuuseumi haridusprogrammis 𝘝𝘪𝘪𝘯 𝘭𝘢𝘱𝘴𝘦𝘥 𝘬𝘶𝘯𝘴𝘵𝘪 𝘫𝘶𝘶𝘳𝘥𝘦. Kunstitund kandis nime 𝘕𝘪𝘨𝘶𝘭𝘪𝘴𝘵𝘦 𝘈𝘉𝘊 ja andis ülevaate nimetatud kiriku ajaloost, tänapäevast, seal talletatud kunstiväärtustest ja põnevatest seikadest läbi aja. Kui palju on kirikus hauaplaate? Kes, millal ja miks keelati kirikusse matmine? Kui palju tegelasi oli Bernt Notke maalil 𝘚𝘶𝘳𝘮𝘢𝘵𝘢𝘯𝘵𝘴? Kes on esimene tegelane maalil? Kes on viimane? Miks on just Niguliste kiriku 𝘚𝘶𝘳𝘮𝘢𝘵𝘢𝘯𝘵𝘴 maailmas ainulaadne? Kui palju maksis Niguliste kiriku altarimaal oma valmimise ajal 15. sajandil? Kuidas lugeda ja mõista altarimaali? Millise väga populaarse tegelase ja kombestiku alguslugu kujutatakse altarimaali ühel vasakpoolsel pildil? Kes on keskaegse Tallinna kaitsepühak? Millise Euroopa linna vanim säilinud pilt on Niguliste altarimaalil? Miks on mitmete Mustpeade Vennaskonnale kuuluvate joogipeekrite jalad hirvejala kujulised? Milline näeb välja Tallinn kirikutornist vaadatuna? Kõigile neile küsimustele annavad vastused 9.b rõõmsad ja sõbralikud noored.Ja kui neil kohe meelde ei tule, siis appi tõttab klassijuhataja! Me täname väga Niguliste muuseumi töötajaid ja eriti oma ülimeeldivat giidi Kertut! Osalemine haridusprogrammis on olnud hea ja ehtne näide lõimumisest.Koos on ajalugu, kunst, arhitektuur, usundiõpetus ja kokkuvõtte kõigest sellest teeme inglise keeles. Tekst ja fotod: õpetaja Signe Ojasalu
Meie kooli vilistlane Gert Ruuto külastas gümnasiste ja jagas humoorikas võtmes oma kogemusi Kaitseväest. Tema jutustused tõid naeru näole, aga samas panid ka mõtlema.
07.02 külastas meid Liis Hein, kes jagas oma kogemusi sisuloojana ja reisikonsultandina. Õpilased kuulasid huviga ja tõid välja erinevaid mõtteid: Ahhaa! (Mida teada saime?)Reisikonsultandi töö nõuab kannatlikkust, suhtlemisoskust ja valmidust ootamatusteks, nagu tühistatud lennud või looduskatastroofid.Instagram on tema jaoks võimas tööriist – järjepidevusega on ta suutnud kasvatada oma jälgijaskonda ja teenida märkimisväärselt. Ohhoo! (Mis üllatas?)Kuigi tal on palju püsikliente, ei soovi ta oma reisifirmat avada – talle meeldib töötada Go Traveli meeskonnas. Ehhee! (Mis pani mõtlema?)Noorelt alustamine ja unistuste poole liikumine on edu aluseks, isegi kui lähedased ei pruugi alati alguses toetada.Ajaplaneerimine ja järjepidevus on tema töö põhialused.Liis tõi palju praktilisi näiteid ja andis motivatsiooni mitte ainult reisivaldkonnas, vaid ka sotsiaalmeedia kasutamises ja karjäärivalikute tegemisel. Suur aitäh Liisile inspireeriva kohtumise eest! Aitäh õpetajad Sirje Eirand, Kaire King, Maarja Põder ja Karl Meos!
Sõnakunstiring osales 7.- 8. veebruaril Jõgeval toimunud XX Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tuulelapsed”.Sellel aastal esitasid õpilased Ellen Niidu luulet. Meie etendus kandis pealkirja “Võilillelaps”.Osales 17 truppi üle Eesti, kelle etendusi vaadates saime palju kogemusi ja toredaid elamusi. Meie etendust tunnustati eripreemiaga “Säravate esituste kimbu eest”.Eredamalt jäid silma Joanna Palu ja Loore Sikka – neid tüdrukuid tunnustati näitlejapreemiatega. Õpilasi juhendas Jana Sillajõe.
Jaanuari lõpus külastasid 12. Lote õpilased rakendusbioloogia kursuse raames teaduskeskust AHHAA. Õpilased said iseseisvalt tutvuda ja katsetada eksponaatidega, mis neid huvitasid. Toimus õppepäev, mis seekord kujunes üsna inimese anatoomiaga seotuks. Osaleti õppetoas „Silma lahkamine“, kus saadi uusi teadmisi ja üle korrata silma ehitus, ülevaade nägemisest loomariigis ning muidugi toimus praktilise tööna sea silma lahkamine. Sea silm on ehituselt väga sarnane inimese silmaga, sai uurida silma ehitust detailsemalt. Iseseisev rühmatöö ajutisel näitusel „Ahhaa, valguslinn!“ toimus nn põgenemismängu meetodil, kus sai valgust avastada läbi nutikate ja teadmistel põhinevate ülesannete. Ülesanded panid proovile nii loogika kui ka teadmised füüsikast ja optikast ning bioloogiast. Rändnäitus on Eestisse toodud Prantsusmaalt. Õpilased said iseseisvalt tutvuda ja katsetada eksponaatidega, mis neid huvitasid. Kuid põnevaks osutus ka tutvumine TÜ meditsiinikollektsiooniga, sest giid juhendas seda põhimõttel: kordamine ja kinnistamine ning uued teadmised. Lisaks AHHAA teaduskeskusele külastati ERM-s Ryoji Ikeda isikunäitust – harukordne võimalus saada osa maailmakuulsa jaapani kunstniku audiovisuaalse kunsti näitusest, kus installatsioonid on seotud teadusega, heli- ja videokunstiga. Tema loomingut on inspireerinud suures osas teadus, osa installatsioone on valminud koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti biokeskusega (kasutatud nende teadusandmeid). See oli nagu müsteerium, mille sisse sai ise minna ning mille taustaks kõlas kunstniku elektrooniline muusika. Sai kogeda andmete hulka, mida teadlased igapäevaselt koguvad ja töötlevad – looduse mikroskoopiline maailm, inimsilmale nähtamatu – elementaarosakestest (CERNi katseandmed) aatomite, molekulide, DNA ja rakkude kvantolekuni. Inimeste maailm, milles me elame – meie ajust keha, teiste organismide, linnade, kliimade, interneti, lennuliikluse, satelliitide, meie planeedini välja. Enne näitust tutvusid õpilased kodutööna selle meediakajastustega ja kokkuvõttega. Õpilaste arvates kujunes õppepäev mitmekesiseks ja sisukaks, kus jäi siiski aega ka kaaslastega tegevusi nautida. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
Esimese kooliastme õpilased avasid Eesti Raamatu Aasta 20.-24. jaanuaril toimunud raamatukogunädalaga. Lapsed joonistasid pilte oma lemmikraamatutest ja -tegelastest. Töödest valmisid plakatid, mis eesti keele õpetajate eestvedamisel koridori näitusele seati. Raamatukogus toimus vahetunni viktoriin. Küsimused olid Eesti lastekirjanike ja nende loomingu kohta. Osalejaid oli 62. Viktoriini võitis 1.a klassi õpilane Martti. Toimusid raamatukogutunnid, mille viis läbi raamatukogujuhataja Aino. Lapsed said rohkem teada aabitsa ajaloost ja muinasjuttudest. 1. ja 3. klasside õpilased külastasid Kadrina Valla Raamatukogu. 1. klassid korraldasid luuletunni, kus esineti üksteisele Eesti luuletajate loominguga. 30. jaanuaril osalesid kõik algklassid kooslugemises. Loeti Jaan Rannapi raamatut ,,Nublu”. Seda ettevõtmist jäävad meenutama joonistused ja meisterdused peategelasest Nublust. Fotod: Raamatukogujuhataja Aino ja klassiõpetajad.Tekst: Õpetaja Jana Sillajõe ja Marge Abner
Selgunud on üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavooru tulemused.Olümpiaad toimus juba 15. novembril 2024 põhikooli õpilastele, kuid lõplikud tulemused pärast apellatsioone selgusid alles veebruaris 2025. Kadrina Keskkoolist oli neli osalejat, kõik 8. klassist. Tulemused on järgmised: Gertrud Kaubi (8. a) – III koht (üldarvestuses 3. koht)Ilomai Kaldma (8. d) – 4. koht (üldarvestuses 5. koht)Hannah Värs (8. d) – 5. koht (üldarvestuses 6. koht)Carmen Leis (8. d) – 6. koht (üldarvestuses 7. koht) Õpilasi juhendasid loodusainete õpetajad Liina Leinmets, Maarja Põder, Siret Pung, Kirsti Kasemets ja Karolin Kask. Kiitus kõigile osalejatele ja nende juhendajatele. Lääne-Virumaalt osales 36 õpilast 7.-9. klassist: 7. klassist – 3 õpilast, 8. klassist 28 õpilast ja 9. klassist 5 õpilast. Olümpiaadil osalemiseks on vanusepiirang. Olümpiaadist saavad osa võtta 2009. aastal või hiljem sündinud, samuti kõik varem sündinud 7.-8. klassi õpilased. Piirkondlikul võistlusel lahendavad osavõtjad teoreetilisi ülesandeid loodusteadustes. Ülesanded on eelkõige keemia, füüsika ja bioloogia valdkondadest, aga ka geograafiast. Ülesanded on elulähedased ja mitut teadusharu korraga lõimivad, kasuks tulevad ka oskused matemaatikast. Loodusteaduste olümpiaadi kohta täpsemalt saab lugeda: https://teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/loodusteadused
Üleriigilise bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor gümnaasiumiastmele toimus 17. jaanuaril. Olümpiaadi korraldas TÜ teaduskool ning vastamine toimus veebipõhiselt Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Kadrina Keskkoolist osales 5 õpilast, kõik 12 klassist. Maakondlikus konkurentsis jõudsid esikolmikusse 12. klassi arvestuses meie kooli kolm abiturienti: Reele Raap – I kohtLaura-Eliise Sokk – II kohtAdela-Roksett Kovaljova – III koht Saamuel Palu saavutas 4. koha ja Annaliisa Lõõbas 5. koha. 12. klassi arvestuses osales 18 õpilast. Gümnaasiumiastmes oli kokku 39 osavõtjat viiest koolist. Ka üldjärjestuses saavutas Reele Raap 1. koha, Laura-Eliise 2. koha, Adela-Roksett 4. koha, Saamuel 5. koha ja Annaliisa 7. koha. Reele Raap on ainsa esindaja maakonnast kutsutud olümpiaadi lõppvooru, mis toimub 8.-9. märtsil Tartu Ülikoolis, kutsutute nimekiri: https://teaduskool.ut.ee/…/TK_EBO_LV_kutsutud_2024_25… Õpilasi juhendas bioloogiaõpetaja Siret Pung. Õnnitleme kõiki õpilasi ja juhendajat edukate tulemuste eest olümpiaadil!
