Seekord võtsid 1. klassid ette loodus- ja pärandkultuuriraja Altjal.Kohe matkaraja alguses lepiti kokku, et tuleb teha rühmatööd ning panna hoolega tähele infotahvleid ja kuulata loodusjuhti. Altja õpperajal saadi teada, kuidas määrata noore männi vanust, mis on rändrahn ning kust on pärit Altja kivid ja miks rannarahvas adru korjas.Õpilased arvasid, et loodusõpetuse tund metsas on lahe tund.
Septembrikuu lõpus, 24. septembril õppisid kõik 9. klasside õpilased loodusaineid lõimitud õuesõppepäeval Neeruti maastikukaitsealal. Õpilased liikusid aktiivselt rühmades loodusainete õpetajate poolt ettevalmistatud õpperajal, erinevates punktides tuli lahendada praktilisi ülesandeid. Neeruti Eesjärve punktis määrati koos keemiaõpetajaga järvevee happesust, vaadeldi läbipaistvust ja värvust, mõõdeti areomeetriga veetihedust, arutleti tulemuste üle. Neeruti Tagajärve punktis püüti kahvaga järve põhjaloomastikku ja määrati bioloogiaõpetaja juhendamisel liike, lahendati kordavaid ülesandeid, tutvuti veeohutuse nõuetega. Füüsikaõpetaja abiga saadi hakkama tule tegemisega ilma tikkudeta välgumihklita, valida oli patareide, fooliumi, puupulga ja vibu, kumerläätsede ja teiste vahendite vahel. Sadulamäel tegutseti koos geograafiaõpetajaga nõlvade kalde ja kõrguse määramisel, mõõdeti puude ümbermõõtu, teostati ilmavaatlusi, arutleti pinnamoe ja erinevate põhjuste üle. Tornimäel tuli bioloogiapunktis määrata koljude järgi loomaliike, kasutada mikroskoopi ja luupi taimede ja selgrootute määramiseks, korrata samblike liike. Õpperajal olid ka üldpunktid, kus koos rühmaga leiti vastuseid Neeruti looduse (linnuliigid, puude ja põõsaste liigid) ja kaitseala kohta, arutleti metsatüüpide ja õhu puhtuse üle. Võimalus oli lahendada ka ristsõna ja loomingulisi ülesandeid, samuti tuli mõõta oma pulssi jne. Õpilased said teha koostööd, kasutada loovust ja leidlikkust, korrata põhikoolis omandatud teadmisi, nautida ilusat ilma. Sel nädalal oli ka koolis liikumisnädal, mis haakus kenasti õuesõppepäevaga. Õpilaste arvates oli tore ja lõbus, huvitav ning õpetlik päev koos aktiivse liikumisega värskes õhus, sai õppida ka palju uut. Samuti kiideti sõbralikke ja abivalmis õpetajaid ning arvati, et aega punktide läbimiseks oleks võinud rohkemgi olla. Siret Pung, bioloogiaõpetaja Fotod: Siret Pung, Maarja Põder, Alis Münter, Liina Leinmets ja Kirsti Kasemets
Neljapäeval, 26. septembril, külastasid 4. klassid KiK õppeprogrammi raames Viru raba. 3,5 kilomeetrisel matkarajal õppisime tundma rabataimede ja turbasammalde mitmekesisust. Samuti saime teada, millised linnud, loomad ja putukad rabas elavad. Õpilased said aimu, missugune näeb välja kaevandatud raba ja kui raske on seda taastada. Lisaks uutele teadmistele avanes rabas sügisele omaselt väga ilus värviline vaatepilt, eriti vaatetornist. Õpilased said teada palju uut ja huvitavat, näiteks seda, et raba laukasse kukkunud asjad ei hävine ning lauka vesi ei kustuta mageduse tõttu janu. Tekst ja fotod: Kirke Külmhallik
Kooliuusikute esimene ühine matkapäev viis nad Oandu külastuskeskusesse. Seal tutvuti metsaelanikega ja nende jälgedega.Veel vaadati õppefilmi pruunkarust ning Eesti rahvusloomast hundist. Uudistati ulukite nahku ja õpiti metsloomade pabulaid tundma.Uudishimulikud loodusuurijad märkasid matkarajal valget kärbseseent, pilvikut, põdra poolt kahjustatud kuusepuud ning kobraste kelgurada.Metsaalune pakkus muudki põnevat, mida vaadata ja uurida. Metsas on hea õppida – nii arvasid esimese klassi õpilased. Kohtume metsas! Tekst ja fotod: Rita Rammo, Rea Ritsik ja Kersti Tarkmees
HUSO suuna õpilastel on olnud traditsiooniks lõpetada kooliaasta mõne hariva väljasõiduga. Seekord otsustasime seda teha siinsamas lähedal ja luubi alla võtta Rakvere. Enne minekut aga panime oma mõtted HUSO suuna aastast cinquaini vormi ja jagasime 12. klassi HUSOdele lõputunnistused. HUSO suuna lõpetab sel kevadel 17 õpilast. Rakvere Teatri dramaturg ja näitekirjanik Urmas Lennuk juhatas meid teatri juurest mööda Pikka tänavat Vallimäele, pajatades lugusid Rakveres elanud kirjanikest ja teistest värvikatest tegelastest. Etiketiõpetaja ja kunstientusiast Raivo Riim tutvustas Rakvere Galerii väljapanekut ja kutsus kõiki Rakverre näitusi vaatama. Klaasikunstnik Riho Hütt rääkis oma kodugaleriis, mis võib kunstnikku ajendada üht või teist tööd looma ja kuidas tema kunst sünnib. Pildid ja tekst Merike Sikk
Maikuu lõpus toimus LOTE õppesuuna õpilaste õppepäev Lääne-Virumaal. Külastasime Tamsalu Lubjaparki – looduse- ja pärandkultuuri paika vanal tööstusmaastikul, kus giidi abiga saime aimu, kuidas kunagi toimus suurtes ringlubjaahjudes lubja põletamine ja rõngaspaasi hankimine paemurdudest. Demonstreeriti ka lubjamördi valmistamist ja kõik soovijad said proovida selle kasutamist krohvimisel, mis oli väljakutseid pakkuv elamus. Külastasime mõisast jäänud ja restaureeritud nn Kukelossi, kus on huvitav väljapanek paekivist kui meie rahvuskivist, selle kasutamisest. Retk jätkus Porkuni Paemuuseumis, ikka paekivi teemadel. Saime teada muuseumi torni ajaloost ja läbi ronida kõik korrused, tutvuda huvitavate eksponaatidega paekivist ja fossiilidest ning imetleda torni tipust ümbruskonda. Järgmisena külastasime Võivere tuulikut, mis on kenasti restaureeritud külastuskeskuseks ja kõige tähtsam on seal asuv UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve geodeetilise kaare üks punktidest. Veskis on huvitav väljapanek, kuidas see maailma teadusajalugu muutnud töö on seotud Eesti ja Võivere tuulikuga. Giidi abiga saime selgemaks, kuidas triangulatsiooni meetodil 19. sajandil Maa suurust ja kuju mõõdeti. Tekkis tahtmine külastada ka teisi Struve kaare punkte Eestis ja mujal maailmas. Õppepäeva lõpetasime Lasila mõisas, kus Baeri tornis tutvusime rahvusvaheliselt kuulsa teadlase K.E. von Baeri elu ja teadustööga – embrüoloogia rajajana, imetaja munaraku avastajana on ta kindlasti ajalugu teinud. Meid võttis lahkesti vastu Lasila mõisakooli õppejuht ja loodusainete õpetaja Eve Kangur – meie kooli vilistlane. Teisipäeval, 4. juunil matkasime osade õpilastega Lahemaal. Viru raba loodusrajal õppisime soode arengut, tegime loodusvaatlusi (õhu puhtuse määramist okaspuude ja samblike abil bioindikatsiooni meetodil), õppisime taimeliike, tegime värskendava ujumispausi rabalaukas. Matkasime ka Nõmmeveskil, kus imetlesime Nõmmeveski juga ja omapärast klindialust metsa ning kanjonit, jõime puhast ja karastavat allikavett. Õppepäev lõppes kordava viktoriiniga, mille tulemused näitasid, et osalejad olid tublisti teadlikumad kui hommikul ja matkates tasub loodust tajuda kõikide meeltega. Siret Pung, LOTE õppesuuna suunajuht Fotod: Siret Pung
Maikuus said kuuendad ja kaheksandad klassid KIK toel käia Sagadi Looduskoolis.Kuuendikud osalesid õppeprogrammis „Mets kui kooslus“, kus õpiti tundma tavalisemaid metsa taime-, looma- ja seeneliike.Kaheksandikud kordasid õppeaasta tähtsaimat bioloogia teemat osaledes programmis „Fotosüntees on elu alus“.Õppetöö toimus Sagadi Looduskooli õdusas loodusklassis ja ilusas metsamuuseumis, kus oli nii palju avastamist, et mitmed õpilased oleksid tahtnud jääda sinna veel kauemaks.Päev jätkus piknikuga lõkkeplatsil.Sellele järgnes matk väiksemates gruppides ja ülesannete lahendamine Oandu metsarajal.
Maikuus osalesid 7. klasside õpilased kahel päeval loodusainete õppepäevadel Jääaja Keskuses. Saadjärve ääres õpiti tundma selgrootuid loomi õppeprogrammis “Järv elukeskkonnana – veeselgrootud: uuringud Saadjärve kaldalt“, juhendasid entusiastlikud Saadjärve looduskooli õpetajad. Põnev kogemus oli kalamehekummikutes kahvaga järvest ise loomi püüda ja hiljem neid määrata. Veeproovi jäid ka omapärased vetikad, järvepallid, kes on muutunud haruldasteks ja neid leidub vaid Saadjärves – sel kevadel oli neid üpris rohkesti kaldavööndis näha. Jääaja Keskuses toimus õppeprogramm „Liustike pärandus Eestimaa pinnal”, kus sai korratud varasemat ja õpitud ka uusi teadmisi pinnavormide tekkest ja kliimamuutustest ning jääajast tervikuna. Võimalus oli ka iseseisvalt keskuse eksponaatidega tutvuda. Õppepäevad said teoks KIK-i projekti toetusel. Fotod: Siret Pung, Maarja Põder, Kirsti Kasemets
Sellel kooliaasta kevadel oli 2. klassidel kaks õpetlikku ja põnevat õppekäiku loodusesse. Altja õpperajal orienteerusid õpilased kaardi järgi läbides erinevaid punkte. Õpilased said uusi teadmisi prügi mõjust keskkonnale, õppisid määrama puu vanust ja vaatlesid rannaliival olevaid loodusmärke. Viru rabas liikusid õpilased mööda laudteed koos juhendajaga. Üheskoos uuriti, mis on raba ja kes seal elavad – vaadati, katsuti, nuusutati ja vastati töölehe küsimustele. Räägiti ka turba tootmisest ja soode taastamisest. Õpilased said uusi teadmisi ja kinnistasid koolis õpitut. Õpetajad Marge Abner, Sirje Promen, Elle Tamme Fotod: Marge Abner ja Ave Ehavald
22. mail käisid Kadrina Keskkooli HUSO suuna 11. klassi meediaõpilased õppekäigul Türi Ringhäälingumuuseumis, kus tehti praktiliselt valmis nii televisiooni uudistesaade kui ka kuuldemäng. Et salvestada teleuudist ETV stuudio ajaloolise uudistelaua taga ja reaalse teletehnikaga, tuli see kõigepealt kahest õpilasest koosnevates gruppides välja mõelda. Teemad varieerusid Kadrina kultuurist kuni kriminaalsete juhtumiteni. Tekstide valmimise järel pidi autoritest õpilaste paar oma tekstid uudistetelevisiooni laua taga prožektoritevalguses ette lugema. Kõik salvestati n.ö harjutussaatena. Lisaks said õpilased ise valmistada kuuldemängu. Kõigepealt tutvustas meie giid, muuseumi juhataja Juhan Sihver õpilastele kuuldemängu ning selle ajalugu. Seejärel kuulasid õpilased katkendeid olemasolevatest kuuldemängudest. Lõpus said said õpilased ainulaadse võimaluse ka ise kuuldemängu salvestamises osaleda. Salvestatud kuuldemäng kandis nime “Rebane kanakarjas”. Kuuldemängus said õpilased valida helikujundaja ja eri osaliste rollide vahel. Peale kuuldemängu jäi õpilastele iseseisev aeg muuseumis seiklemiseks. Õpilaste enda emotsioonid väljendusid järgmiselt: ”ülikõva”, “suht based”, “ainulaadne võimalus salvestada uudissaadet ning kuuldemängu”. Autorid: HUSO suuna meediaõppurid
Kadrina Keskkool otsib oma meeskonda klassiõpetajat, eesti keele ja kirjanduse õpetajat, matemaatikaõpetajat, füüsika õpetajat ja psühholoogi.Pakume tööd
