Loodusteaduste õppesuuna 12 õppuril avanes võimalus osaleda 12. märtsil Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud terviseteadlikkuse õpipäeval. Päev oli mitmekesine ja sisutihe, sisaldas ka praktilisi tegevusi. Osaleti kokku seitsmes töötoas: nakkusohu vältimine – kuidas nõuetekohaselt kaitsevahendeid kasutada ja hoolikalt käsi pesta; esmased protseduurid haiglas – palatisse jõudnud patsiendi eluliste näitajate mõõtmine, haiguse esmane diagnoosimine; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata raskelt haiget; interaktiivne anatoomiline laud – põnev võimalus inimkeha ja ka loomade anatoomia õppimiseks seda kiht kihi haaval lahti „harutades“; ratastooliralli – kogemus, kuidas tunneb end ratastoolis aidatav ning kuidas haiget ohutult transportida; histoloogilised uuringud – kuidas uuritakse koeproove ja valmistatakse kudede preparaate; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata ennast või teisi külmetuse ja haigestumise korral. Õpiprogramm andis hea ülevaate meditsiinilistest uuringutest ja tegevustest, aga oli kasulik ka igapäevaste teadmiste osas, mida vajame enda ja teiste abistamiseks. Põhjalikumalt tutvustati ka kõrgkoolis õppimise võimalusi ja tingimusi ning päeva lõpus toimus tutvustav majatuur. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
8. märtsil olid Neeruti Seltsi õpitoas taas külalised Kadrina Keskkoolist. Seekord olid uurimistööde teemad seotud Eesti Raamatu Aastaga, sest luubi all olid nii raamatud kui ka lugemine. Karmen Kullamägi (vilistlane 2024) tutvustas oma uurimistööd gümnaasiumiõpilaste lugemisharjumustest ning Maris Piispea (12. kl) rääkis, mida õpilased kohustusliku kirjanduse lugemisest arvavad. Esinejad kinnitasid kuulajatele, et õpilased loevad raamatuid, isegi kohustuslikku kirjandust, kuid lugemisisu tekitamiseks on oluline leida see nö õige raamat. Ettekanded äratasid kuulajates ka toredaid mälestusi oma kooliaja raamatute lugemisest. Tekst ja fotod: Evelin Tiiter
5. märtsil oli HUSO suuna õpilastel võimalus tutvuda Eesti Lennuakadeemiaga, kus koolitatakse spetsialiste lennundusettevõtetele. Rakenduskõrgkoolist on tänaseks saanud üks tihedama vastuvõtukonkursiga kõrgkool Eestis, kus saadav unikaalne ja praktiline haridus ning kaasaegne õppekeskkond motiveerivad üha enam noori lennunduse vastu huvi tundma. Meile tutvustasid kooli Lennuakadeemia rektor, Kadrina Keskkooli vilistlane (1992) Koit Kaskel ning kohtusime ka teise meie kooli vilistlase Brit Katriin Murumägiga. Brit alustas sellel sügisel Lennuakadeemias õpinguid lennukorralduse erialal (õppeaeg 3 aastat). Ta rääkis põnevalt tudengielust ja huvitavatest üritustest, mida korraldatakse. HUSO suuna õpilased said teada, et kui tahad minna piloodiks õppima, tuleb eriti hoolsalt õppida matemaatikat, füüsikat ja inglise keelt (osa õppest toimub inglise keeles). Samuti jäi kõlama soovitus, et kui sa pole INTE suuna õpilane, saad Lennuakadeemias edukalt hakkama ka siis, kui oled näiteks HUSO.Meil oli võimalus heita pilk ka Tartu Lennujaama territooriumil asuvasse õhusõidukite ehituse ja hooldusangaari, saime teada, kuidas juhitakse lennukiliiklust ja kuidas õpitakse piloodiks. Paljud said proovida ka piloodiametit lennusimulaatoril. Teine pool õppepäevast toimus Eesti Rahva Muuseumis, kus jagunesime kahte töötuppa. Ühes saime teada, kuidas õnnestus 19. sajandi teisel poolel eestlastel end euroopalikuks rahvaks ning 1980. aastate lõpus vabaks laulda. Teises töötoas tõdesime kokkuvõtteks, et stereotüüpset eestlast on ikka väga keeruline leida. Tekst ja foto: Evelin TiiterFotod: Merike Sikk
Reedel, 7. märtsil veetsid 9.b ja 9.c klassi õpilased toreda õppepäeva Tallinnas Noortel oli võimalus osa saada traditsioonilise projekti Minu riik õppepäevast. Päev algas Stenbocki majas, kus igapäevaselt töötab Eesti Vabariigi Valitsus. Tegime ringkäigu kaunilt sisustatud majas väga asjatundliku giidi juhtimisel ning saime ära proovida toolid ja lauad, mida oma tööpäeva jooksul kasutavad meie riigi ministrid. Päev jätkus Riigikogus, kus anti ülevaade meie riigi juhtorgani moodustamise põhimõtetest, igapäevasest tööst ja rahva osast riigi juhtimises. Õppepäev lõppes harivate ja lõõgastavate tegevustega Euroopa Elamuskeskuses. Aitäh projekti Minu riik eestvedajatele! Tekst: Signe Ojasalu
Selle aasta jaanuaris ja veebruaris viis 8.d klass läbi ühe ettevõtliku koostööprojekti, mille eesmärgiks oli tutvuda Lääne-Viru Toidupanga tegevuse ja töökorraldusega, teha head ja saada vabatahtliku töö kogemus. Kõik 8.d klassi õpilased käisid vähemalt korra toidupangas vabatahtlikuna abis. Ühtekokku töötasime toidupangas viiel õhtul, iga kord 3,5 tundi. Eesti Toidupank on heategevuslike toidupankade võrgustik ja selle asutaja ning tegevjuht on Piet Boerefijn. Toidupanga põhiliseks eesmärgiks on toidu päästmine. Lääne-Viru Toidupank asub Rakveres Jaama puiesteel ja sealsed töötajad ning vabatahtlikud teevad kõik selleks, et erinevates toidupangaga koostööd tegevates poekettides üle jääv, aga veel kõlblik toit ei läheks ära viskamisele, vaid jõuaks abivajajateni. Lisaks korraldab toidupank toidukogumispäevi ning võtab vastu rahalisi annetusi, mille eest ostetakse erinevaid kuivaineid. Toitu saab annetada ka toidupoodides asuvatesse annetusautomaatidesse. Mida me siis täpsemalt tegime? Iga kord saime kõigepealt detailse ülevaate toidupanga tegevusest ja töökorraldusest. Seejärel aitasime komplekteerida erinevate Lääne-Virumaa valdade abi vajavate leibkondade toidupakke. Niisamuti saime toidupoodidest saabuvat toitu kaaluda, sorteerida, hoiustamiseks markeerida ja õhtuseks toiduväljastamiseks valmis panna. Lisaks korrastasime riiuleid ja paigutasime neile asju. Soovijad said ka toidupanga bussijuhiga toidukorjeringidel käia. Mida me teada saime, kogesime, märkasime? Saime teada, et Eestis läheb toitu päris palju raisku ning selle teemaga ei tegeleta veel nii süvitsi kui mujal Euroopas. Aga me kogu aeg areneme ja saame selles paremaks! Märkasime, et väga palju jõuab õhtustelt toidukorjetelt toidupanka saiatooteid ja erinevaid pirukaid. Teame nüüd, et ’kõlblik kuni’ märget kasutatakse kiirestiriknevatel toitudel, ’parim enne’ märget aga pikema säilimisajaga toitudel. Samas on päris paljud toiduained, mis on tarbimiskõlbulikud kuni 12 kuud pärast parim enne kuupäeva lõppu. Niisamuti teame, et sulatatud toitu ei tohi enam uuesti külmutada. Õppisime targasti toidupakke tegema: need peavad olema võrdsed, mitmekesised, toitvad, kestvad ning tuleb olla kokkuhoidlik, et kõigile jaguks. Saime teada, et toidupank jagab toiduabi vastavalt sotsiaalabiosakondade nimekirjadele ning et toidupakki saades tuleb esitada isikut tõendav dokument ning anda allkiri. Kogesime, et õhtuti on toidupangas palju sagimist. See on musternäide sellisest meeskonnast, kus igaüks teab, mida teha, teeb seda kiiresti ning efektiivselt ega unusta vahepeal ka nalja visata, et kõigil ikka tuju hea oleks. Kogesime ka heatahtlikku töö juhtimist ja nägime, kui keeruline ning aeganõudev see võib olla. Jäime oma projektiga väga rahule. See oli peaaegu kõigile esmakordne kogemus vabatahtlikuna töötada. Ja ehkki aeg oli hiline, oli see siiski väga huvitav, põnev ja hariv. Hea tunne oli inimesi aidata! Tänusõnad meie klassi lapsevanem Annely Sirgole, Lääne-Viru Toidupanga koordinaatorile, kes oli pikemalt mõtlemata nõus aitama meie ideed ellu viia! Tervitused ka kõigile teistele toidupanga toredatele ja sõbralikele vabatahtlikele ja bussijuhile! Ning loomulikult kõigile 8.d klassi lapsevanematele suur tänu heakskiidu ja abi eest! 8.d klass ja klassijuhataja Kaire King
9.b klassil avanes võimalus osaleda Eesti Kunstimuuseumi haridusprogrammis 𝘝𝘪𝘪𝘯 𝘭𝘢𝘱𝘴𝘦𝘥 𝘬𝘶𝘯𝘴𝘵𝘪 𝘫𝘶𝘶𝘳𝘥𝘦. Kunstitund kandis nime 𝘕𝘪𝘨𝘶𝘭𝘪𝘴𝘵𝘦 𝘈𝘉𝘊 ja andis ülevaate nimetatud kiriku ajaloost, tänapäevast, seal talletatud kunstiväärtustest ja põnevatest seikadest läbi aja. Kui palju on kirikus hauaplaate? Kes, millal ja miks keelati kirikusse matmine? Kui palju tegelasi oli Bernt Notke maalil 𝘚𝘶𝘳𝘮𝘢𝘵𝘢𝘯𝘵𝘴? Kes on esimene tegelane maalil? Kes on viimane? Miks on just Niguliste kiriku 𝘚𝘶𝘳𝘮𝘢𝘵𝘢𝘯𝘵𝘴 maailmas ainulaadne? Kui palju maksis Niguliste kiriku altarimaal oma valmimise ajal 15. sajandil? Kuidas lugeda ja mõista altarimaali? Millise väga populaarse tegelase ja kombestiku alguslugu kujutatakse altarimaali ühel vasakpoolsel pildil? Kes on keskaegse Tallinna kaitsepühak? Millise Euroopa linna vanim säilinud pilt on Niguliste altarimaalil? Miks on mitmete Mustpeade Vennaskonnale kuuluvate joogipeekrite jalad hirvejala kujulised? Milline näeb välja Tallinn kirikutornist vaadatuna? Kõigile neile küsimustele annavad vastused 9.b rõõmsad ja sõbralikud noored.Ja kui neil kohe meelde ei tule, siis appi tõttab klassijuhataja! Me täname väga Niguliste muuseumi töötajaid ja eriti oma ülimeeldivat giidi Kertut! Osalemine haridusprogrammis on olnud hea ja ehtne näide lõimumisest.Koos on ajalugu, kunst, arhitektuur, usundiõpetus ja kokkuvõtte kõigest sellest teeme inglise keeles. Tekst ja fotod: õpetaja Signe Ojasalu
Jaanuari lõpus külastasid 12. Lote õpilased rakendusbioloogia kursuse raames teaduskeskust AHHAA. Õpilased said iseseisvalt tutvuda ja katsetada eksponaatidega, mis neid huvitasid. Toimus õppepäev, mis seekord kujunes üsna inimese anatoomiaga seotuks. Osaleti õppetoas „Silma lahkamine“, kus saadi uusi teadmisi ja üle korrata silma ehitus, ülevaade nägemisest loomariigis ning muidugi toimus praktilise tööna sea silma lahkamine. Sea silm on ehituselt väga sarnane inimese silmaga, sai uurida silma ehitust detailsemalt. Iseseisev rühmatöö ajutisel näitusel „Ahhaa, valguslinn!“ toimus nn põgenemismängu meetodil, kus sai valgust avastada läbi nutikate ja teadmistel põhinevate ülesannete. Ülesanded panid proovile nii loogika kui ka teadmised füüsikast ja optikast ning bioloogiast. Rändnäitus on Eestisse toodud Prantsusmaalt. Õpilased said iseseisvalt tutvuda ja katsetada eksponaatidega, mis neid huvitasid. Kuid põnevaks osutus ka tutvumine TÜ meditsiinikollektsiooniga, sest giid juhendas seda põhimõttel: kordamine ja kinnistamine ning uued teadmised. Lisaks AHHAA teaduskeskusele külastati ERM-s Ryoji Ikeda isikunäitust – harukordne võimalus saada osa maailmakuulsa jaapani kunstniku audiovisuaalse kunsti näitusest, kus installatsioonid on seotud teadusega, heli- ja videokunstiga. Tema loomingut on inspireerinud suures osas teadus, osa installatsioone on valminud koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti biokeskusega (kasutatud nende teadusandmeid). See oli nagu müsteerium, mille sisse sai ise minna ning mille taustaks kõlas kunstniku elektrooniline muusika. Sai kogeda andmete hulka, mida teadlased igapäevaselt koguvad ja töötlevad – looduse mikroskoopiline maailm, inimsilmale nähtamatu – elementaarosakestest (CERNi katseandmed) aatomite, molekulide, DNA ja rakkude kvantolekuni. Inimeste maailm, milles me elame – meie ajust keha, teiste organismide, linnade, kliimade, interneti, lennuliikluse, satelliitide, meie planeedini välja. Enne näitust tutvusid õpilased kodutööna selle meediakajastustega ja kokkuvõttega. Õpilaste arvates kujunes õppepäev mitmekesiseks ja sisukaks, kus jäi siiski aega ka kaaslastega tegevusi nautida. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
9.a klass osales Eesti Tervisemuuseumi teematoas „Minu ärkav seksuaalsus“. 90-minutilise tunni eesmärgiks oli aidata õpilastel mõista nii enda kui kaaslaste seksuaalsust, selle arengut ning arutleda seksuaalse identiteedi, seksi ja nõusolekuga kaasnevatel teemadel. Tund oli üles ehitatud aruteludele ja grupiülesannetele ning kõik õpilaste mõtted ja arvamused olid vägagi oodatud. Õpilaste tagasiside kohaselt oli muuseumitunnist osavõtt kasulik, sest: – õppisime erinevate kehaosade ja suguelundite nimetusi ning üldiselt inimese anatoomiat;– saime teada, et seksuaalsus pole alati seksiga seotud;– saime teada, milliseid muudatusi saab teha kehaga ja milliseid mitte;– saime võimaluse proovida kondoomi paigaldamist mulaažile;– oli põnev ja omapärane;– saime palju uusi teadmisi ja kõik jäi hästi meelde! 9.a klass ja klassijuhataja Renata Rohtaas
9.b klass käis PoCo popkunstimuuseumis, kus osales harivas ja silmaringi avardavas tunnis Kunst on tänaval. Tunni eesmärk oli teada saada , kus on tänavakunsti ja grafiti juured. Saime jaatava vastuse küsimusele, kas koopamaalingud on seinamaalingutega kuidagi seotud. Eesmärgiks oli ka omandada oskus teha vahet grafitil, seinamaalingul ja tänavakunstil. Teame nüüd, et neljatäheline roppus majaseinal ei ole ükski neist. Tutvusime Ameerika pop- ja tänavakunstniku Keith Haringu, maailmas ühe tuntuima anonüümse tänavakunstniku Banksy ja Eesti tänavakunstniku Edward von Lõnguse loominguga. Läbivaks oli sõnum, et popkunst ei ole lihtsalt pilt või ese. Tänavakunst, seinamaaling ja grafiti edastavad kriitilisi sõnumeid ühiskonna tõsistest probleemidest ja valupunktidest. Vahel on neis aga lihtsalt emotsioon, mis kannab tundeid ja meeleolusid, ka helgeid ning rõõmsaid. Meie giidist juhendaja selgitas, et tänavakunstis on looduse, keskkonna, poliitika, inimsuhete, meie enda sisemaailma valu ja võlu. Edward von Lõnguse seinamaal Surmatants sai tõukeks minna vaatama Bernt Notke Surmatantsu Niguliste kirikmuuseumis. Ja mine tea!? Äkki ühel päeval reisime koos Lübeckisse selle kuulsa maali veel ühte varianti vaatama! Teskt ja fotod: Õpetaja Signe Ojasalu
12. klassi õpilased Ketlin Rebane ja Elerin Tasang osalesid 23. ja 24. jaanuaril neljandal Noorte Riigikogul. Noorte Riigikogu tõi kokku sadakond gümnaasiumi- ja ülikooliealist noort üle Eesti, et läbi mängida meie koduse parlamendi töö. Esimene päev toimus Tallinnas, Estonian Business School’is. Noored jagunesid kuue Riigikogu fraktsiooni vahel ning said võimaluse luua uusi ning muuta olemasolevaid seaduseid – ainus küsimus on see, et mis veel Eestist puudu on. Järgmisel päeval toimus juba eelnõude lugemine Riigikogus. Kõigele andis juurde meediatiimi olemasolu, kes tervet üritust kajastas ning noored saadikud justkui päris poliitikute rolli rakendas. Kümnel noorel oli võimalus simulatsioonil kätt proovida ajakirjaniku rollis. Ketlin Rebane:“Minu jaoks oli Noorte Riigikogu tohutult põnev. Meie päev algas EBS-is (Estonian Business School). Seal oli poliitiliste ideoloogiate loeng, kus meile tutvustati erakondade põhiväärtusi. Seejärel toimus töö fraktsioonides. Mina olin Reformierakonna fraktsioonis. Meie fraktsioonil käisid külas Andres Sutt ja Hanah Lahe, kellega arutasime keskkonna ja majandusega seonduvate probleemide üle. Päeva lõpuks pidime koostama seaduseelnõu, mida Riigikogus järgmisel päeval ette kanda. Meie fraktsioon jõudis teha 2 eelnõud — ühe Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise eelnõu ja teise, mis oli seotud välisvangide karistuse kandmisega Eesti kinnipidamisasutustes. Lisaks oli meil ka avaliku esinemise töötuba, kus õppisime, kuidas ennast paremini väljendada ja publikuga suhelda. Järgmisel päeval kandsime Riigikogus ette seaduseelnõusid ja muudatusettepanekuid. Ma soovitan Noorte Riigikogus osalemist kõikidele noortele, sest see on õpetlik ja tohutult põnev. Lisaks on võimalus tutvuda uute inimestega, leida endale uusi sõpru, süüa ülihead toitu ning olla kaheks päevaks Noorte Riigikogu saadik.” Elerin oli Meediatiimis ERRi rollis.“Meediatiimi juht Johannes andis meile ise valida, mis teemad me valime. Kui vaja oli, siis juhendas ka, nö vaatas tööd üle. EBS’is tegimegi intervjuusid ja kirjutasime artikleid. Samal õhtul oli ka pressikonverents, kus saime küsida fraktsioonide esindajatelt küsimusi nende eelnõude kohta. Sarnane ülesanne oli ka Riigikogus. Kui mingi eelnõu võeti vastu või ei võetud, siis kirjutasime nö ülevaatava artikli. Lisaks oli lõunapausil aega ka paar intervjuud üles filmida. Ma sain nt teha ühe Keskerakonna fraktsiooni esindajaga intervjuu ning ka esimehe endaga. EBS’is paari fraktsiooni esindajaga ning Avaliku esinemise töötoa esitaja Meta Advisory vanemkontsultant Merilyn Sädega.” Fotod: Anita Algus ja Mudel-Eesti SA
Kadrina Keskkool otsib oma meeskonda klassiõpetajat, eesti keele ja kirjanduse õpetajat, matemaatikaõpetajat, füüsika õpetajat ja psühholoogi.Pakume tööd
