12. klassi õpilased Ketlin Rebane ja Elerin Tasang osalesid 23. ja 24. jaanuaril neljandal Noorte Riigikogul. Noorte Riigikogu tõi kokku sadakond gümnaasiumi- ja ülikooliealist noort üle Eesti, et läbi mängida meie koduse parlamendi töö. Esimene päev toimus Tallinnas, Estonian Business School’is. Noored jagunesid kuue Riigikogu fraktsiooni vahel ning said võimaluse luua uusi ning muuta olemasolevaid seaduseid – ainus küsimus on see, et mis veel Eestist puudu on. Järgmisel päeval toimus juba eelnõude lugemine Riigikogus. Kõigele andis juurde meediatiimi olemasolu, kes tervet üritust kajastas ning noored saadikud justkui päris poliitikute rolli rakendas. Kümnel noorel oli võimalus simulatsioonil kätt proovida ajakirjaniku rollis. Ketlin Rebane:“Minu jaoks oli Noorte Riigikogu tohutult põnev. Meie päev algas EBS-is (Estonian Business School). Seal oli poliitiliste ideoloogiate loeng, kus meile tutvustati erakondade põhiväärtusi. Seejärel toimus töö fraktsioonides. Mina olin Reformierakonna fraktsioonis. Meie fraktsioonil käisid külas Andres Sutt ja Hanah Lahe, kellega arutasime keskkonna ja majandusega seonduvate probleemide üle. Päeva lõpuks pidime koostama seaduseelnõu, mida Riigikogus järgmisel päeval ette kanda. Meie fraktsioon jõudis teha 2 eelnõud — ühe Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise eelnõu ja teise, mis oli seotud välisvangide karistuse kandmisega Eesti kinnipidamisasutustes. Lisaks oli meil ka avaliku esinemise töötuba, kus õppisime, kuidas ennast paremini väljendada ja publikuga suhelda. Järgmisel päeval kandsime Riigikogus ette seaduseelnõusid ja muudatusettepanekuid. Ma soovitan Noorte Riigikogus osalemist kõikidele noortele, sest see on õpetlik ja tohutult põnev. Lisaks on võimalus tutvuda uute inimestega, leida endale uusi sõpru, süüa ülihead toitu ning olla kaheks päevaks Noorte Riigikogu saadik.” Elerin oli Meediatiimis ERRi rollis.“Meediatiimi juht Johannes andis meile ise valida, mis teemad me valime. Kui vaja oli, siis juhendas ka, nö vaatas tööd üle. EBS’is tegimegi intervjuusid ja kirjutasime artikleid. Samal õhtul oli ka pressikonverents, kus saime küsida fraktsioonide esindajatelt küsimusi nende eelnõude kohta. Sarnane ülesanne oli ka Riigikogus. Kui mingi eelnõu võeti vastu või ei võetud, siis kirjutasime nö ülevaatava artikli. Lisaks oli lõunapausil aega ka paar intervjuud üles filmida. Ma sain nt teha ühe Keskerakonna fraktsiooni esindajaga intervjuu ning ka esimehe endaga. EBS’is paari fraktsiooni esindajaga ning Avaliku esinemise töötoa esitaja Meta Advisory vanemkontsultant Merilyn Sädega.” Fotod: Anita Algus ja Mudel-Eesti SA
Põhikooli 9. klasside lõpetajatele on taas tulemas edasiõppimise võimalusi tutvustav infopäev.See toimub Rakvere Spordihoones 18. veebruaril ajavahemikul 12:00-15:00.Kohal erinevad maakonna koolid. Leidke sobiv aeg ja tulge koos klassiga. Kohtumiseni Rakvere Spordihoones! Lisainfo:Kadri VahulaRRK õppejuhttel: 3220316
7.a ja 7.b klass külastasid 22. jaanuaril Rahvusooper Estoniat.Õppepäeva sisse mahtus haridustund “Kuidas mõista balletti” mille viis läbi Triinu Upkin. Õpilased said teada, kuidas ballett kui tants on kujunenud ja arenenud, seda nii sõnas, pildis kui ka tantsus. Seejärel tutvusime teatrimaja põnevustega – kostüümid, rekvisiidid, lavakujundus, lava taga ja lava ees. Päev lõppes P. Tšaikovski “Pähklipureja” balletti vaatamisega. Nii mõnigi õpilane arutles õhinaga, kuidas ootas ja vaatas etendust nüüd hoopis teise teadmisega. Teskt ja fotod: 7. klassi õpetajad Janika ja Raili
Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilastel käis 24. jaanuaril külas Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli.Ta rääkis fosforiidi ja haruldaste metallide kriisist Euroopas ning Lääne-Virumaa fosforiidi uurimisest. Küsimustevoorus selgitas ta, kuidas uuringute ja võimaliku kaevandamise korral kaitstakse põhjavee puhtust ning mis saab võimalikust kaevanduspiirkonnast pärast kaevandamise lõppu. Sipp Kulli õhutas noori õppima geoloogiat ning osalema valimistel – nii kohalikel kui ka üleriigilistel –, samuti tulevikus ise kandideerima, et haritud noored saaksid kaasa rääkida nii kodukoha kui ka kogu Eesti tuleviku otsustes. Lisaks kutsus Sirli Sipp Kulli kooliperet kindlasti külastama Arbavere puursüdamike uurimiskeskust, mis asub Kadrina vallas ja on unikaalne kogu Eestis. Tänu Geoloogiateenistuse juhi külaskäigule on nüüd Kadrina Keskkoolil olemas ka oma fosforiidivaru – kaks karbitäit Aru-Lõuna karjäärist välja puuritud fosforiiti. Just neid proove uuritakse praegu Belgias Liège’i Ülikooli laboris. Samuti sai kool külaskäigu tulemusena põhjaliku slaidikava fosforiidi uurimise ajaloost, varudest ja tulevikust maailma tooraineprobleemide taustal. Ettevõtmist modereeris meediaõpetaja Rein Sikk.
21. jaanuaril said 3.–9. klassi õpilased osa Ahhaa teaduskeskuse vee- ja keskkonnateemalisest etendusest, mis on valminud Life IP CleanEST projekti raames. Etenduse eesmärk oli aidata õpilastel paremini mõista ning leida lahendusi Virumaa keskkonnaprobleemidele. Täname AHHAA keskust!
Ülemaailmne lumememmepäev on 18. jaanuaril. Rahvusvahelist lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Päeva algatajaks oli Cornelius Graetz, kellele kuulub maailma suurim lumememmede kogu.Meie kooli esimene kooliaste alustas kauaoodatud lumememmepäeva tähistamist esimeste sulailmadega. Lusti ja rõõmu lumememmede meisterdamisest jagus igasse koolipäeva. Tekst ja fotod: Rita Rammo
Täna, 13. 01.2025 algab teenistuslik järelevalve Kadrina Keskkoolis. Kadrina Vallavalitsus teostab järelevalvet kooli juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle. Eesmärgiks on kooli dokumentatsiooni kaardistamine ja analüüsimine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel ning dokumentide vastavuse hindamine kooli põhiülesannete täitmisel. Vallavalitsus moodustas järelevalve läbiviimiseks komisjoni, mida juhib vallasekretär Marika Mardõkainen. Komisjoni liikmeteks on haridusvaldkonna ekspert Marge Raja ja MTÜ Eesti Koolijuhtide Ühenduse liige Kristi Tarik. Järelevalve perioodil on koolipere ja hoolekogu liikmetel ning lapsevanematel võimalik vestelda järelevalve läbiviijatega leppides eelnevalt kokku vestluse aeg komisjoni esimehega tel 322 5604 või e-posti teel marika.mardokainen@kadrina.ee. Vallavavanem Kairit Pihlak: “Järelevalve teostamine on loomulik protsess, milles kooli pidajal on võimalik saada piisav ja terviklik ülevaade kooli tegevusest. Teades ja kaardistades olemasolevat olukorda on võimalik kooli ja valla koostöös tagada Kadrina keskkooli tulemuslikum tegevus ning areng. Koolipere võib end igati turvaliselt tunda, kuna tavaliselt muutuvad järelevalve tulemusena asjad paremaks – vald teadlikumaks oma kooli olukorrast, kooli dokumendid saavad korda. Oluline on välja selgitada kohad, kus kool vajab valla poolt täiendavat toetust. Meie jaoks on tähtis, et Kadrina keskkoolis oleksid asjad kõige paremas korras.” Kadrina Keskkooli direktor Evelin Teiva: “Teenistuslik järelevalve toetab ühte kooli selle õppeaasta prioriteeti, milleks on kooli dokumentatsiooni kaasajastamine. See on võimalus saada ülevaade hetkeseisust ning viia sisse vajalikke muudatusi “. Pildil: vallasekretär Marika Mardõkainen, Kadrina Keskkooli direktor Evelin Teiva, vallavanem Kairit Pihlak ja haridusvaldkonna ekspert Marge Raja.
11. jaanuaril oli Neeruti Seltsi õpitoas külaliseks Ketlin Rebane (12. kl), kes tutvustas oma möödunud kevadel valminud uurimistööd Kadrina kaubanduse ajaloost. Esitluse käigus said kuulajad ülevaate Kadrinas tegutsenud kauplustest ja müügikohtadest enam kui 100 aasta jooksul. Ketlini põhjalik ettekanne äratas huvi tema töö vastu, tekitas elavat vestlust ja meenutati aastatetaguseid poelugusid. Tekst ja fotod Evelin Tiiter
9. jaanuaril aset leidnud kergejõustiku mitmevõistlusest võtsid osa U16 vanuseklassis Anette-Meribel Teiva ning esimest aastat selles vanuseklassis võistlev Marta Mitt, tema vanem õde Lii tegi sama U18 vanuseklassis. Oli altminekuid ja õnnestumisi, ikka kõike seda, mis mitmevõistlusega harilikult kaasas käib. Ühe õhtupoolikuga pidid tüdrukud ennast proovile panema 60m tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800m jooksus. Tüdrukute tulemused: U16Marta Mitt – 4. koht 1998 punkti (11,14; 4.24; 9.36; 1.35; 3.24,40)Anette-Meribel Teiva – 5. koht 1949 punkti (11,66; 4.27; 8.20; 1.15; 2.49,63) U18Lii Mitt – II koht 2390 punkti (10,31; 4.45; 9.60; 1.45; 3.13,45)
Neljapäeval, 9. jaanuaril kohtus loodusteaduste õppesuuna õpilastega meie kooli 46. lennu vilistlane Sille Holm, kes juhendas külalistunde teemal „Putukad kui sööt ja söök“. Sillel on loodusteaduste (zooloogia) doktorikraad ning ta töötab Tartu Ülikoolis teadurina, on ka teadusjuht ettevõttes Trigon Grup ning tegutseb biotehnoloogia vallas ettevõttes Trinsect Solutions. Seekord tutvustas Sille õpilastele putukaid hoopis teise nurga alt, millega ta ka ise tegeleb – milliseid putukaid ja kuidas kasutada inimeste toidulaua rikastamiseks ning loomasöödaks kaladele, kanadele jt koduloomadele. Maailmas valitseb nii toidupuudus kui ka toiduraiskamine – see sõltub riigist ja vaatenurgast, kuid nõudlus kvaliteetse toidu, eriti valgurikka toidu, järele kasvab. Esineja andis hea ülevaate toidu olukorrast globaalselt ning tõi välja ka keskkonnaprobleemid ning inimeste tervisega seotud aspektid. Putukad ja putukafarmid on alternatiivne võimalus toidu rikastamiseks valkudega (näiteks valgupulber). Inimene on putukaid (näiteks termiite) tarbinud toiduks juba väga ammu ning see on eelajalooliselt muutnud ka inimese evolutsiooni, aju arengut. Putukad on kiired paljunejad ning head orgaanika (näiteks toidujäätmete) lagundajad, samuti efektiivsed kasvajad, harjunud tihedalt koos elama. Maailmas on umbes 2000 liiki söögiks kõlbulikke putukaid. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada 7 liiki putukaid. Praegu on kasvatamiseks populaarsemad jahumardikad (jahuussid, nende vastsed), toakilgid ja erinevad kärbse liigid (nende vaglad). Teadlased püüavadki tõestada ja uurida, kuidas ja milliseid liike saaks kasvatada putukafarmides loomasöödaks ja kalasöödaks, samuti tuleb tõestada, et putukate söömine on ohutu. Erinevaid teemasid on veel palju – EL reglemendid, bioväetis ja bioplast, antimikroobsed ained, nano- ja mikroplast kui tervise kahjustajad, tööstusliku biotehnoloogia kasutamine, psühholoogiline aspekt ning kuidas jõuda teooriast praktikasse jt. Sille rääkis väga kirglikult ja põnevalt nendel teemadel ja enda uurimistöödest nii Eestis kui Aafrikas (Ugandas). Õige varsti siirdub ta aga kolmeks aastaks teadurina tööle Rootsi Maaülikooli (SLÜ) ning selle raames sõidab Brasiiliasse, kus hakkab uurima sealsetes vihmametsades elavate päevaliblikate liikide ohustatust. Täname Sillet huvitava esinemise eest ja soovime edu ning kirge järgmistes projektides. Huvitavat: Sille Holm „Putukate kasutamine söögiks ja söödaks“ (loeng Tartu Rahvaülikoolis) Fotod ja tekst: Siret Pung, LOTE suunajuht
