Sel õppeaastal Kadrina Keskkoolis alustatud Erasmus+ projekti “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” esimene õpirännak oli meie kallisse naaberriiki, Soome. 15.- 20. aprillil toimunud keeleõppe ja silmaringi avardamise projekti teine reis oli aga juba suurem samm – Lõuna-Euroopasse, Sloveeniasse. Seal käis neli Erasmus+ projektitöö aine valinud õpilast: Sandra Kruglova, Laura Stüf, Laura Tamminen ja Maarja Mölder ning õpetajad Eha Vahesaar ja Merike Sikk. Sihtriiki saabudes tervitas meid soe õhk ja suvine hõng eelmise nädala kuumalainest. Mida üldse teadsid õpilased Sloveenia kohta enne reisi? “Ma teadsin, et Sloveenia on väga loodusrikas riik ning et see on väiksem kui Eesti, kuid suurema rahvaarvuga. Teadsin, milline Sloveenia lipp välja näeb ning et seal on n.ö slaavi kultuur.” – Laura Tamminen. “Peaaegu mitte midagi, ainult seda et seal on mäed.” – Sandra Kruglova. Ja mäed seal olid! Need suured, kõrguvad, muljetavaldavad hiiglased panid õpilased hämmastusest ahhetama, kuna Eesti Munamägi pole tegelikult ju isegi mägi. Kultuuriliselt on Eestist poole väiksemat Sloveeniat aga tugevalt mõjutanud kuulumine Austria-Ungari riigi koosseisu ja väikerahvana on sloveenid eestlastele üsna sarnased. Eestlased tõid endaga kaasa talve! Esimesel päeval, kooli poole jalutades, saatsid meid lehtes puud ning õitsevad ja magusalt lõhnavad sirelid. Ilm oli jahedavõitu, aga Kranji linn, kus projektitöö toimus, oli imeilus oma uduses hommikuses vaikuses. Käisime Gimnazija Kranj ehk Kranji Gümnaasiumi tundides, saime sealsetele õpilastele õpetada üht-teist Eesti kohta ja ka veidi eesti keelt ning nemad tutvustasid meile Sloveeniat. Seejärel käisime kesklinnas ning kuulasime giidi rääkimas vanalinna ning selles olevate hoonete kohta. Päeva lõpu poole üllatas meid aga talvine lumi, mis sadas küll graatsiliselt ja kaunilt, kuid polnud enam ahvatlev pärast pikka pimedat talve. Temperatuur langes ning kõik tundsid suurt kergendust, et olid võtnud soojad talvejoped kaasa. Teistel päevadel polnud erilist temperatuuri tõusu, kuid see ei takistanud riigis üht-teist uudistamast. Külastasime mitmeid paiku – kaks neist olid Sloveenia pealinn Ljubljana ja Bled. Maalilise saarekesega järve äärses Bledis maitsesime kuulsat kreemikooki, mida kutsutakse kremšnitaks. See kook oli maitse poolest väga sarnane meile tuntud napooleonikoogiga. Huvitav fakt on see, et Gimnazija Kranj on oma välimuse poolest samuti saanud hüüdnimeks kremšnita. Mida saime teada? Meie projekti üheks eesmärgiks on tutvuda partnerriigi koolieluga ja arendada suhtlusoskust. Kranj Gümnaasium on ajalooline hoone ilusa disainiga, kus käib ligi 1000 õpilast. Seal on kaheksa paralleelklassi. “Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7. Tunnid kestavad 45 minutit nagu meilgi, aga vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund,” meenutab õpetaja Eha Vahesaar, kes oli Sloveenia koolis töövarjuks. Õpilased kandsid koolis vahetusjalatsitena tuhvleid, mis mõjus väga uudselt, kuid geniaalselt. Laura Tamminen märkas ka keeleoskust sealsete inimeste puhul: “Mind üllatas see, et isegi vanem generatsioon oskas inglise keeles kõnelda. Ingliskeelsed tunnid olid hästi põnevad.” “Kool oli nagu labürint. Koolitunnid olid põnevad ning kõik õpetajad väga toredad.” – nendib Laura Stüf. Klassiruumid olid kenad ja puhtad, lauad ja toolid ei olnud kaetud kritseldustega. Oli kohe näha, et seal on kokku tulnud inimesed, kes tahavad edasi õppida ja targemaks saada. Reis mõjus igati positiivselt! “Ma kindlasti käiksin sellistel õpirännakutel veel, kui võimalik. Nii palju on avastada ja õppida ning kunagi ei hakka igav ega kurb.” – Laura Tamminen. “Kohutavalt tore ja lõbus nädal oli ja see on unustamatu.” – Sandra Kruglova. Reis oli kõigile igas mõttes silmi avardav ja meeldejääv kogemus. Selle reisiga seostunud hinge siseste avastustega sobiks hästi järgmine tsitaat: “Mulle meeldivad mäed, sest need panevad mind tundma väiksena. Nad aitavad mul näha, mis on elus oluline.” – Mark Obmascik. Maarja Mölder,Kadrina Keskkooli 10 klassi HUSO suuna õpilane
Möödunud kuul käivitus 11. klassi õpilase Adela-Roksett Kovaljova praktilise töö “Tervisenädala organiseerimine ja läbiviimine Kadrina Keskkoolis” raames annetuskampaania Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, mis kestab kuni lastekaitsepäevani ehk 1. juunini. Suur osa Kadrina Keskkooli õpilastest arvab, et annetamine on oluline ning on nõus seda ka ise tegema. Samuti oli tervisenädalal avatud meditsiiniline kohvik, kust kogutud summa 235€ annetati TÜ Kliinikumi Lastefondi. Pärast annetusülekande sooritamist võttis praktilise töö koostajaga ühendust Lastefondi kommunikatsioonijuht, kes tänas Kadrina Keskkooli annetuse eest ning Lastefondi poolt saadeti koolile ka tänukiri. Siiski pole annetuskampaania sellega veel lõppenud ning leiab märkamist ka kogukonnas. Abivajavaid lapsi on palju ning iga summa on abiks. Olete kõik väga oodatud annetama, et raskete haigustega lapsed saaksid tunda elust rõõmu ning ka teie saaksite tunda, et olete kedagi aidanud. Allpool on välja toodud kontod, millele saab annetada pangaülekandega. Samuti on võimalik annetada vastav summa allpool märgitud telefoninumbritele helistades. Ülekannet tehes palun märkida makseselgituseks “Kadrina”. Annetus pangaülekandega: Lastefondi vahendusel haigete laste toetamiseks tuleks teha ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele: Swedbank IBAN EE682200221015828742SEB IBAN EE261010220014910011Luminor IBAN EE791700017000285384LHV IBAN EE527700771000610813Coop IBAN EE824204278603586607 Täpsem info: https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Annetus telefoninumbritele: Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele helistades lisatakse teie poolt valitud annetussumma teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:helistades 900 5025, annetad 5€helistades 900 5100, annetad 10€helistades 900 5500, annetad 50€. Adela-Roksett Kovaljova, 11. Lote
Koolijuht Krõõt Nõmmela-Mehide tutvustas ministrile koolimaja. Läbi sai käidud nii vanem osa, kui ka tutvuti nõukogudeaegse lahendusega. Tee peale jäi ka uue koolimaja eskiis, mida pikemalt uurima jäädi. Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ja koolijuht rääkisid lähemalt, miks uut koolimaja soovitakse ehitada ja millistel põhimõtetel uut koolimaja projekteeritud on. Haridusminister tunnustas Kadrina Keskkooli, tegu on tugeva gümnaasiumiga. Kui mujal on gümnaasiumites jäänud õpilasi puudu ja pandud kinni, siis Kadrina Keskkool on jäänud püsima. Kallas sõnas ka, kui gümnaasiumis õpib üle saja õpilase, siis pole ka ohtu, et see kinni pannakse. Ringkäik lõppes Kristina Kallase loenguga gümnaasiumi õpilastele Eesti haridusest – “Maailma kõige targem rahvas?”. Kallas rääkis lähemalt, mis on meie edu võti, kui maailmas ollakse PISA testide absoluutses tipus, neljandal kohal. Kahtlemata on selle taga suur tahtejõud ja töö, kuid ka väga tugev süsteem ning tasemel õpetajad. Samuti tutvustas Kallas tulevaid uuendusi hariduses üldisemalt. Näiteks ametikoolides pakutavad õppimisvõimalused laienevad ja muutuvad rohkem tänapäevasteks – õpetama hakatakse erialasi, mis on kooskõlas tänapäeva maailma vajadustega. Haridusminister uuris noortelt ka, kas nad on kasutanud õppetöös tehisintellekti, sest see on kindlasti üks faktoreid, millega tuleb kõigil arvestada ja seda ei pea võtma kui midagi halba.
Täna Rakvere Vabaduse Koolis toimunud maakondlikul õpioskuste olümpiaadil pälvis Kadrina Keskkooli võistkond esimese koha. Võistkonda kuulusid Henry Nagel, Iiris Stern ja Bert Sebastian Maripuu.Parimad õpioskajad oldi tänu õpetaja Elle Tamme juhendamisele. Palju õnne!
Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete. Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone. Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks. Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski. Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud. Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija, kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel, matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal. Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis). Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks võib-olla leitud. Eha Vahesaar
8. aprillil käisid HUSO õppesuuna õpilased õppeekskursioonil Tartus. Alustasime Eesti Kirjandusmuuseumist (EKM). Meile tutvustati arhiivraamatukogu, rahvaluule ning kultuuriloolist arhiivi, kus saime tutvuda mitmete huvitavate säilikutega. Tore oli leida, et 1939. aastal on Kadrina kooli õpilased Jaan ja Kaljo Viese teinud kaastööd kohapärimuse kogumisel. Kirjandusmuuseum kutsub ka täna meie õpilasi osalema oma vanavanemate küsitlemisel – milliseid kulli- ja peitusmänge on nad mänginud. Lubasime osaleda. Pärast lõunapausi kogunesime Kaarsilla lähedal Ülejõe pargis Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestusväljakul. Sealt viis Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim meid pooleteiseks tunniks ringkäigule Tartu vanalinna. Tutvusime kultuurilooliste kohvikute ajalooga, nii nendega, mida enam ei ole (Kolme Koopa Kohvik), kui ka nendega, mis täna olemas (Werner). Saime teada, millal ehitati Tartu Ülikooli peahoone, aga ka seda, miks Barklay de Tolli maja raekojaplatsil on viltu vajunud ja palju muud huvitavat. Imetlesime Küüni tänaval tuntud tartlaste portreid (Lydia Koidulat, Gunnar Krapsi, Miina Härmat jt), mille valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale – pudelikorke, purgikaasi ja CD-plaate. Linnapilti ehtivad teosed on loodud Tartu koolinoorte poolt. Tekst ja fotod: Evelin Tiiter, Merike Sikk
5.a klass osales ka sel aasta rohejahil ja kogus küünlaümbriseid ning nutiprügi. Kokku viisid nad ära 11,2 kg küünlaümbriseid ja 200 kg nutiprügi. Küünlaümbiste eest sai 5.a klass enda vanusegrupis 1. koha ning seetõttu kutsuti nad lõpusündmusele, mis toimus 19. aprill Tallinnas. Lisaks vahvatele ülesannetele, mis tuli kohapeal lahendada, kuulati paneeldiskussiooni, osaleti töötoas ning lõpuks esines Gameboy Tetris. Ilus algus vaheajale!
17. aprillil said 10. klassi HUSO-suuna õpilased Kadrina raamatukogus rohkem teada baltisaksa perekonna Knüpfferite elust ja tegevusest Eestis aastatel 1671 kuni 1940. Pere esindaja Klaus Knüpffer Saksamaalt tegi ettekande Eestis elanud ja omas ajas väljapaistvalt tegutsenud Knüpfferitest Eestimaal.Üks Knüpfferitest, Arnold Friedrich Johann, oli 43 aastat Kadrinas pastoriks, kogudes Kadrina ümbrusest umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti Kalevipoja-ainelisi muistendeid, mis jõudsid Eesti rahvuseeposesse „Kalevipoeg“.Teadaolevalt pidas Väike-Maarja pastor Carl Theodor Knüpffer peojutluse esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal. Saime teada, et kui paljud Knüpfferid on andnud oma panuse Eesti kultuuriloosse, siis sama väärtuslikud on ka selle perekonna mitme liikme kirjutatud, kuid seni veel avaldamata mälestused elust ja tegutsemisest Eestis. Täname Sirje Kuusikut MTÜ Pärandihoidjast osalemiskutse, samuti vestlusringis ehedate suupistete ja taimeteega kostitamise eest. Tekst ja foto: Evelin Tiiter
Täna toimus Rakvere Eragümnaasiumis maakondlik inglisekeelne etluskonkurss 3.-5. klassidele. Meie kooli esindasid Säde-Helise Kübar, Henry Nagel, Bert Sebastian Maripuu, Kert Nurgamaa, Saara Lisbeth Kaegas, Kristella-Madleen Käige. Kõiki esinejaid tunnustas rahvusvaheline žürii tänukirjaga, Bert Sebastian Maripuu pälvis 3. klasside esinejate hulgas 3. koha. Täname õpetajaid – Katrin Mägi ja Signe Ojasalu.
CADrina suurest sündmusest on nüüd juba pea nädal möödas, meie siin oleme aga endiselt suures rõõmumullis ja tahame väga tänada oma toredaid abilisi ja toetajaid: Aitäh Valdar Tammin, Kaire Vibo ja Commuun / Digitaalinseneeria ülesande loomise ja läbiviimise eest! Aitäh Aigar Vaigu meie sündmusele patrooniks olemast ja siirast huvi tundmast! Aitäh Urmas Vaino ja Robert Salep meie sündmuse juhtimise eest, teiega oli väga lõbus! Aitäh Helena Mägi vinge ja emotsionaalse avalöögi eest! Suur tänu meie sündmusesse panustamise eest: Eesti Teadusagentuur Swedbank Eestis Eesti Masinatööstuse Liit Aru Grupp PLM Group Bremmer Tours Põhjakeskus DATEL Promens Rõngu As PMC by Pomemet IPrint24 TB Works BMF – Baltic Machine Factory Ardor OÜ As Later GR Metallituba OÜ Hekotek ITshop Palmako MOBEC Reideni Plaat AS Haka Plast Nurme Natural Skincare Saku Õlletehas Tapa Mill Pixner
