Koolijuht Krõõt Nõmmela-Mehide tutvustas ministrile koolimaja. Läbi sai käidud nii vanem osa, kui ka tutvuti nõukogudeaegse lahendusega. Tee peale jäi ka uue koolimaja eskiis, mida pikemalt uurima jäädi. Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ja koolijuht rääkisid lähemalt, miks uut koolimaja soovitakse ehitada ja millistel põhimõtetel uut koolimaja projekteeritud on. Haridusminister tunnustas Kadrina Keskkooli, tegu on tugeva gümnaasiumiga. Kui mujal on gümnaasiumites jäänud õpilasi puudu ja pandud kinni, siis Kadrina Keskkool on jäänud püsima. Kallas sõnas ka, kui gümnaasiumis õpib üle saja õpilase, siis pole ka ohtu, et see kinni pannakse. Ringkäik lõppes Kristina Kallase loenguga gümnaasiumi õpilastele Eesti haridusest – “Maailma kõige targem rahvas?”. Kallas rääkis lähemalt, mis on meie edu võti, kui maailmas ollakse PISA testide absoluutses tipus, neljandal kohal. Kahtlemata on selle taga suur tahtejõud ja töö, kuid ka väga tugev süsteem ning tasemel õpetajad. Samuti tutvustas Kallas tulevaid uuendusi hariduses üldisemalt. Näiteks ametikoolides pakutavad õppimisvõimalused laienevad ja muutuvad rohkem tänapäevasteks – õpetama hakatakse erialasi, mis on kooskõlas tänapäeva maailma vajadustega. Haridusminister uuris noortelt ka, kas nad on kasutanud õppetöös tehisintellekti, sest see on kindlasti üks faktoreid, millega tuleb kõigil arvestada ja seda ei pea võtma kui midagi halba.
Täna Rakvere Vabaduse Koolis toimunud maakondlikul õpioskuste olümpiaadil pälvis Kadrina Keskkooli võistkond esimese koha. Võistkonda kuulusid Henry Nagel, Iiris Stern ja Bert Sebastian Maripuu.Parimad õpioskajad oldi tänu õpetaja Elle Tamme juhendamisele. Palju õnne!
Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete. Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone. Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks. Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski. Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud. Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija, kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel, matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal. Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis). Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks võib-olla leitud. Eha Vahesaar
8. aprillil käisid HUSO õppesuuna õpilased õppeekskursioonil Tartus. Alustasime Eesti Kirjandusmuuseumist (EKM). Meile tutvustati arhiivraamatukogu, rahvaluule ning kultuuriloolist arhiivi, kus saime tutvuda mitmete huvitavate säilikutega. Tore oli leida, et 1939. aastal on Kadrina kooli õpilased Jaan ja Kaljo Viese teinud kaastööd kohapärimuse kogumisel. Kirjandusmuuseum kutsub ka täna meie õpilasi osalema oma vanavanemate küsitlemisel – milliseid kulli- ja peitusmänge on nad mänginud. Lubasime osaleda. Pärast lõunapausi kogunesime Kaarsilla lähedal Ülejõe pargis Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestusväljakul. Sealt viis Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim meid pooleteiseks tunniks ringkäigule Tartu vanalinna. Tutvusime kultuurilooliste kohvikute ajalooga, nii nendega, mida enam ei ole (Kolme Koopa Kohvik), kui ka nendega, mis täna olemas (Werner). Saime teada, millal ehitati Tartu Ülikooli peahoone, aga ka seda, miks Barklay de Tolli maja raekojaplatsil on viltu vajunud ja palju muud huvitavat. Imetlesime Küüni tänaval tuntud tartlaste portreid (Lydia Koidulat, Gunnar Krapsi, Miina Härmat jt), mille valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale – pudelikorke, purgikaasi ja CD-plaate. Linnapilti ehtivad teosed on loodud Tartu koolinoorte poolt. Tekst ja fotod: Evelin Tiiter, Merike Sikk
5.a klass osales ka sel aasta rohejahil ja kogus küünlaümbriseid ning nutiprügi. Kokku viisid nad ära 11,2 kg küünlaümbriseid ja 200 kg nutiprügi. Küünlaümbiste eest sai 5.a klass enda vanusegrupis 1. koha ning seetõttu kutsuti nad lõpusündmusele, mis toimus 19. aprill Tallinnas. Lisaks vahvatele ülesannetele, mis tuli kohapeal lahendada, kuulati paneeldiskussiooni, osaleti töötoas ning lõpuks esines Gameboy Tetris. Ilus algus vaheajale!
17. aprillil said 10. klassi HUSO-suuna õpilased Kadrina raamatukogus rohkem teada baltisaksa perekonna Knüpfferite elust ja tegevusest Eestis aastatel 1671 kuni 1940. Pere esindaja Klaus Knüpffer Saksamaalt tegi ettekande Eestis elanud ja omas ajas väljapaistvalt tegutsenud Knüpfferitest Eestimaal.Üks Knüpfferitest, Arnold Friedrich Johann, oli 43 aastat Kadrinas pastoriks, kogudes Kadrina ümbrusest umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti Kalevipoja-ainelisi muistendeid, mis jõudsid Eesti rahvuseeposesse „Kalevipoeg“.Teadaolevalt pidas Väike-Maarja pastor Carl Theodor Knüpffer peojutluse esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal. Saime teada, et kui paljud Knüpfferid on andnud oma panuse Eesti kultuuriloosse, siis sama väärtuslikud on ka selle perekonna mitme liikme kirjutatud, kuid seni veel avaldamata mälestused elust ja tegutsemisest Eestis. Täname Sirje Kuusikut MTÜ Pärandihoidjast osalemiskutse, samuti vestlusringis ehedate suupistete ja taimeteega kostitamise eest. Tekst ja foto: Evelin Tiiter
Täna toimus Rakvere Eragümnaasiumis maakondlik inglisekeelne etluskonkurss 3.-5. klassidele. Meie kooli esindasid Säde-Helise Kübar, Henry Nagel, Bert Sebastian Maripuu, Kert Nurgamaa, Saara Lisbeth Kaegas, Kristella-Madleen Käige. Kõiki esinejaid tunnustas rahvusvaheline žürii tänukirjaga, Bert Sebastian Maripuu pälvis 3. klasside esinejate hulgas 3. koha. Täname õpetajaid – Katrin Mägi ja Signe Ojasalu.
CADrina suurest sündmusest on nüüd juba pea nädal möödas, meie siin oleme aga endiselt suures rõõmumullis ja tahame väga tänada oma toredaid abilisi ja toetajaid: Aitäh Valdar Tammin, Kaire Vibo ja Commuun / Digitaalinseneeria ülesande loomise ja läbiviimise eest! Aitäh Aigar Vaigu meie sündmusele patrooniks olemast ja siirast huvi tundmast! Aitäh Urmas Vaino ja Robert Salep meie sündmuse juhtimise eest, teiega oli väga lõbus! Aitäh Helena Mägi vinge ja emotsionaalse avalöögi eest! Suur tänu meie sündmusesse panustamise eest: Eesti Teadusagentuur Swedbank Eestis Eesti Masinatööstuse Liit Aru Grupp PLM Group Bremmer Tours Põhjakeskus DATEL Promens Rõngu As PMC by Pomemet IPrint24 TB Works BMF – Baltic Machine Factory Ardor OÜ As Later GR Metallituba OÜ Hekotek ITshop Palmako MOBEC Reideni Plaat AS Haka Plast Nurme Natural Skincare Saku Õlletehas Tapa Mill Pixner
Küsitlesime võitjate tiimi, et saada teada nende esmamuljed tänavusest võistlusest. Mis oli teie jaoks CADrina võistluse vältel kõige raskem/keerulisem ülesanne? Võistkonna arvates oli kõige raskem 2.-3. vahetus. Nende sõnul oli AutoCADis keeruline saada võistlusülesanne 3D vormi. “Ajalimiit oli see, mis kõige rohkem rolli mängis.” Nad lisasid, et kuna ajast jäi puudu, siis mõned asjad jäid poolikuks. Mis on teie hetke emotsioonid? “Ei suuda uskuda!” Võistkonna liikmete ootused võita olid algul väga madalad, kuid lõpp-ootuseks oli ikkagi võita. Mis oli teie jaoks võistluse vältel kõige kergem ülesanne või hetk? Võistkonna liikmete arvates oli kõige lihtsam esimene vahetus. Kas on veel lootust tulla CADrinale võistlema? “Ja, näeme, mõtleme veel. “ Postituse koostasid Kadrina Keskkooli meediaõpilased.
Kadrina Keskkool otsib oma meeskonda eesti keele ja kirjanduse õpetajat, matemaatikaõpetajat, psühholoogi ja tugispetsialisti taustaga õpetajat.Pakume tööd
