Kadrina kihelkonnakool | 1902 |
Johannes H. Lutheri erakool | 1906 |
Kadrina Eesti Hariduse Seltsi Kool | 1907 |
Kadrina Algkool | 1921 |
Kadrina Mittetäielik Keskkool | 1944 |
Kadrina Keskkool | 1957 |
Esimesed viited kooli olemasolule Kadrinas ulatuvad 17. sajandi lõppu. Tuntud ajaloolane-arhivaar Otto Liiv on kirjutanud, et 1698. aastaks oli siin valmis ehitatud koolihoone. Kohalikke õpilasi õpetas kirikuõpetaja, kes suure töökoormuse tõttu palus endale abiliseks määrata köstri või koolmeistri. Kirikukirjade põhjal oli aastail 1691-1706 Kadrinas kirikuõpetaja Johann Meister. Võime oletada, et tema oli ka esimeseks koolijuhiks.
1702. aasta sõjatules koolihoone hävis. Järgmise paari sajandi kohta Kadrina kooli puudutavaid arhiivimaterjale pole leitud.
20. sajandi algusest leiame andmed Kadrina kihelkonnakooli asutamis- ja arenemisloo kohta. Eestvedajaks kooli sünni juures olid pastor Johannes H. Luther ja Undla vallakirjutaja Aleksander Krimm. Kool alustas tööd 30. septembril 1902. aastal ca poole kilomeetri kaugusel Kadrinast Kadapiku külas Strandmannide majas. Kooli juhatajaks valiti Ernst Martinson. Majanduslik olukord võimaldas koolil tegutseda ühe aasta. Luhteri eestvedamisel asutati 1905. aastal Kadrina koolisõprade ring. Selle ringi jõupingutuste tulemusena alustas kool, nüüd juba J. H. Lutheri erakoolina, taas 20. septembril 1906. aastal. Riigivõimude vastuseisu tõttu ei olnud teisiti võimalik, sest Vene tsaaririigi seaduste kohaselt võis eestikeelne kool tegutseda vaid erakoolina. Seekord renditi kooli tarbeks hooned kiriku läheduses (Rakvere tee 2, täna “Paruni Pood”, “Tõlla Trahter”, “Mansioni Pood” jm.) endise vasevalutöökoja omaniku Johansoni pärijatelt.
1907. aastast alates tegutses kool Kadrina Eesti Hariduse Seltsi Koolina. Esimeseks koolijuhiks oli Jaan Laur. Haridusseltsi liikmemaksud katsid põhiosa kooli kuludest. Õpilastele kehtis õppemaks 10 rubla aastas pluss pool sülda puid. Õpilaste arv haridusseltsi koolis oli kogu tegevuse vältel alla saja. Enamasti töötas koolis 3 klassi. Õpetus oli eestikeelne, aruandlus aga kuni 1917. aastani venekeelne. Mainekaim haridusseltsi kooli juht oli mitme maateaduse õpiku autor Johannes Kents, kes töötas Kadrinas 1911-1915. aastal.
1920. aastast sai kool Undla valla haldusesse. Tolle aja tuntuima koolijuhi Paul Pedissoni sõnul oli selleks aastaks koolikursuse läbinud ja kooli lõpetanud 153 õpilast, koolis õpetust saanud aga ligi 500 last. Sellest ajast peale algas Kadrina Algkooli ajajärk, mis kestis II maailmasõjani. Koolijuht Ott Siiraki ametiajal, 1937. aastal, võttis Undla vald vastu otsuse ehitada uus koolihoone. Pärast vajalikke eeltöid asetati maja nurgakivi 29. mail 1938. aastal.
Ehituseks kulus veidi üle aasta: uue hoone avaaktus toimus 1939. aasta septembris. Hoone oli aastaid Kadrina esinduslikem ja oleks kahtluseta sobinud mistahes linnapilti. Õpetajad ja õpilased said endi käsutusse 7 kolme- ja 2 kaheaknalist avarat klassiruumi. II korruse kesksel kohal oli saal nii võimlemistundideks kui pidulikeks sündmusteks. Tänaseks on saalist saanud 2 klassiruumi. Majas oli ka 3 korterit: I korrusel direktorile ja II korrusel majahoidjale ning õpetajale. Õpetaja Mare Saki köök oli pikka aega ka kooli kantseleiks. Keldrikorrusel asus avar söögisaal, köök, riidehoid, pesuköök-saun, juurviljakelder ning keskkütteruum.
Neljakümnendad…
1941. aastal sai Kadrina Algkooli juhatajaks Elmar Kanter. Hr. Kanter juhtis kooli ja Kadrina kultuurielu 20 aastat.
1944. aasta sügisest oli Kadrina koolis hospidal ja sakslaste staap. Septembris tahtsid sakslased lahkudes koolimaja maha põletada, kuid maja päästeti tänu kooliteenija Karl Narruskovi aktiivsele tegevusele.
1943/44 õppeaasta töötas kool vaid 88 päeva. Õpilasi ei saanud hinnata tegelike tulemuste põhjal. Hinded pandi välja selle järgi, kuidas lapsed oleksid võinud kooli lõpetada.
1944. aastast sai koolist mittetäielik keskkool. Sõjajärgsest Kadrina koolist meenuvad suurepärased õpetajad Mare Sakk, Elmar Liiv, Marie Sallaste, Anette Randma, Aino Tamm.
Viiekümnendad…
Viiekümnendad olid koolile rasked aastad. Puudus kõigest, ka toidust. Toidumurede leevendamiseks kasvatasid õpetajad ise vilja. Vilja masindati kooliõuel nii päeval kui õhtuti. Kui õpetajal oli vaba tund, käis ta õuel vilja peksmas. Iga koolitöötaja sai talveks 110 kg nisu ja 60 kg otra.
1957. aastal sai Kadrina koolist keskkool. Õpilasi oli siis 350. Kimbutama hakanud ruumipuuduse tõttu pidid lapsed taluma kahest vahetusest tingitud ebameeldivusi. Kasutati veel ka vana, õuepealse koolimaja ruume, kus asusid internaat ja mõned klassid. Klassiruumina rakendati ka Rahvamaja nn. punanurka. Osa tunde toimus tolleaegse RTJ kontorihoones ja tütarlaste käsitööklass asus toonase apteegi majas Viru tn. 11.
1959. aastal alustati kohaliku algatuse korras kooli B-korpuse ehitamist. Siiani mäletatakse, kuidas õpetajad ja lapsevanemad käisid Kõnnu metsas talvel palke toomas.
Tol ajal teeniti koolile raha ka taimede müügiga, mida kasvatati kahes kasvuhoones ja kooliaias. Koolil oli oma hobune, kellega käidi Rakvere turul.
Viiekümnendatel organiseeriti Viitnale esimesed pioneerilaagrid. Kadrina lastekoor Lääne-Virumaa lauluvõistluse võitjana osales 1950. a. üldlaulupeol.
Viiekümnendatel aastatel alustasid Kadrina koolis tööd hilisemad kauaaegsed õpetajad Elvi Gostsõllo, Made Sendre, Urve Viltrop, Elvi Altmäe.
Kuuekümnendad…
1960. aastal avati Kadrina Keskkoolis tütarlaste tootmisõpetuse eriala, mis valmistas ette väga hinnatud õde-perenaise elukutsega noori.
1961. aastal asus kooli direktori kohale Kaljo Lomp. Lõpetas keskkooli esimene lend, suur osa lõpetajatest suundus tööle põllumajandusse.
1962. aasta sügiseks valmis B-korpus. Paraku osutusid uued ruumid talvel liiga jahedateks, mistõttu paljud haigestusid. Nii koliti külmal ajal jälle vanasse majja ja kahte vahetusse. Uue korpusega lisandus kokku 9 klassiruumi, nende seas füüsika ja keemia klassid, ja uued tualetid. Keldrikorrusel lisandusid garderoob, ajakohasem söögisaal ja uus köök. A-korpuse sööklast sai poste tööõpetuse klass, II korruse saalist kaks klassiruumi, millest ühte seati sisse uus õpetajate tuba. Senisest õpetajate toast sai pioneerituba. Kuni võimla täieliku valmimiseni 1963. aastal toimusid kehalise kasvatuse tunnid koridorides, fuajeedes ja treppidel.
1963. aasta sügisel asus Kadrina Keskkooli juhtima Otto Amer.
Seitsmekümnendad…
1970. aastal valmis koolile oma puhkebaas Vainupeal. Ehitustööd korraldas ja juhtis energiline Kalev Nukk. Vainupea valmimisega avanesid õpilastele – õpetajatele suurepärased võimalused ühisteks ettevõtmisteks, mida esialgu oli küllaga.
1972. aastal valmis kooli staadion, mille eest tuleb tänada eelkõige kehalise kasvatuse õpetajat Vello Heinsood.
70-ndate aastate algusesse langeb ka suur ettevõtmine – ainekabinettide rajamine. Tööd kroonis edu: mitmed kabinetid tunnistati vabariigi parimateks. Samal aastakümnel loodi sõprussidemed naabervabariikide Leedu Josvainiai ja Läti Bene keskkoolidega. Korraldati mitmeid festivale, mis tõid vaheldust kooli igapäevastele töödele ja tegemistele.
Seitsmekümnendatel oli õpilastegevus väga aktiivne. 15 aastat juhtis kooli klassivälist tegevust (tollal kutsuti seda küll pioneeritööks) Helgi Sihver. Elavnesid sporditöö ja taidlus. Populaarsed olid võrkpall, ujumine, maadlus, kergejõustik, suusatamine, süstaslaalom, tõstmine. Suurt tunnustust pälvis kooli raamatukogu tegevus Valve Oleski juhtimisel. Koorilaulu ja rahvatantsu juhendasid Rein Inno, Ivi Lehtmets, Mare Umbaed, Anne-Li Mägi.
Kaheksakümnendad…
Kaheksakümnendatel aastatel jõudis kool uuele arengutasandile. 1984. aastal valmis teine juurdeehitus, mis oma mahult on pea samasuur kui senised ehitused kokku – suur kaasaegne õppehoone, 35 kabinetti, söökla, köök, garderoobid, kergejõustikumaneež keldris. Kool hakkas töötama ühes vahetuses, iga õpetaja sai oma tööruumi.
Kool läks kaasa uuendustega koolielus: kooli tulid 6-aastased, avati tasandusklassid. Koolis õppis üle 900 õpilase.
1987. aastal avati aulakompleks, kus lisaks avara rõduga saalile on ka õpperuumid. Siin töötab kohalik laste muusika- ja kunstikool – Kadrina Kunstidekool.
Kadrina rahvas meenutab sügava lugupidamisega 80-ndatel aastatel Kadrina EPT juhina töötanud Enno Põllut, kelle abil ja toetusel kooli juurdeehitused kerkisid.
1989. aastal alustati koostööd Järfalla Gymnasiet’iga Rootsis ja Haukivuoren Lukioga Soomes Läänemere Projekti raames. Iga-aastased külaskäigud ja ühisseminarid toimuvad tänase päevani. Projekti Kadrina-poolne hing on kõik need aastad olnud kooli bioloogiaõpetaja, väsimatu Siret Pung.
Üheksakümnendad…
Üheksakümnendatel jätkab Kadrina Keskkool otsinguid, et leida oma kohta üha kiiremini arenevas ja muutuvas Eesti hariduselus. Katsetati tsükliõpet, homogeenseid klasse, harudega klasse jne.
Aastal 1991 alustati õpilasgruppide vahetust Heinrich-Heine-Schulega Heikendorfis Schleswig-Holsteinis Saksamaal. Kui algusaastatel käidi külas rohkem keelepraktika eesmärgil, siis kümnendi lõpust alates on kokkusaamiste põhjusteks olnud ühised keskkonnaprojektid.
Et edendada maaharidust ja mitmekesistada maanoorte õppimisvõimalusi, alustas 1994. aasta sügisel gümnaasiumiklassi kõrval õpinguid kutsekeskkooli- ja kutseklass. Kadrina Keskkool muutus sisuliselt integreeritud kooliks. Gümnaasiumiklass on õpilasvalikutega: iga õpilane osaleb aktiivselt oma tunniplaani koostamisel valikainete piires.
Spordis pole tublid mitte ainult Kadrina õpilased, vaid ka õpetajad. Näiteks võib tuua Kadrina pedagoogide võrkpalli(sega)koondise esinemised õpetajate Euroopa meistrivõistlustel – kolm meistritiitlit, üks 2. ja üks 3. koht.
Koolijuhid
1902 – 1903 | Ernst Martinson |
1906 – 1911 | Jaan Laur |
1911 – 1915 | Jakob Kents |
1915 – 1935 | Paul Pedisson |
1935 – 1940 | Ott Siirak |
1940 – 1941 | Paul Eessaar |
1941 – 1961 | Elmar Kanter |
1961 – 1963 | Kaljo Lomp |
1963 – 2000 | Otto Amer |
2000 – 2022 | Arvo Pani |
2022 – 2024 | Krõõt Nõmmela-Mehide |
2024 – | Evelin Teiva |