Õppesuunad

Humanitaar-sotsiaalsuund (HUSO)

Humanitaar-sotsiaalsuuna valinud õpilasel on võimalus ennast arendada rohkem nn pehmetel distsipliinidel. Õppekavas on kolm suunamoodulit milles on ajaloo, geograafia, inglise keele, meedia, võõrkeelte ja arvutioskuste kursuseid. HUSO suunda eelistav õpilane armastab ajalugu, aga tal on huvi ka tänapäeva ühiskonnas toimuvate protsesside vastu ning ta soovib ennast nendega kursis hoida. Ta huvitub kultuurist ning armastab lugeda. Tal on huvi arendada nii kirjalikku kui suulist eneseväljendusoskust ning õppida võõrkeeli.

Humanitaar-sotsiaalsuund pakub õpilastele kolme suunda loovat moodulit 10 kursusega järgmiselt:

10. HUSO	11. HUSO	12. HUSO
Prantsuse keele algkursus (1)	Meediakursus: kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi (2)	Saksa keele algkursus (1)
Kadrina valla kultuurilugu (1)	Briti ja angloameerika kultuurilugu (inglise keeles) (1)	Globaliseeruv maailm (1)
Multimeedia vahendid (1)		Inimene ja muutuv maailm (inglise keeles) (1)
		Ajaloo tõlgendus filmikunstis (1)
Kokku: 3	Kokku: 3	Kokku: 4

10. klassi suunamoodulis on kolm kursust – arvutioskused, prantsuse keel ja Kadrina valla kultuurilugu.

Multimeedia vahendite kursusel omandatakse praktilisi oskusi, mida saab rakendada meediakursusel. Näiteks õpitakse video- ja audiomontaaži äppide kasutamist, fototöötlust, audiofailide tekstiks töötlemist, kõnesünteesi vahendeid ja palju muud huvitavat ja vajalikku.

Alati on huvitav uut keelt õppida! Prantsuse keele kursuse lõpetanu ei häälda enam valesti prantsuse nimesid ning oskab prantslasega tema emakeeles vestlust alustada. Õppimisel kasutatakse podcaste ja muid toredaid materjale. Suurema huvi korral võib 11. klassis jätkata õpinguid valikkursusel.

Ajaloo kursus “Kadrina valla kultuurilugu” aitab õpilastel teadvustada, väärtustada, talletada ja edasi kanda kodukandi kultuurilist pärimust. Õppimisel kasutatakse meie kooli õpetajate koostatud põnevaid Kadrina lugemikke. Teemad hõlmavad Kadrina valla ajaloolist kujunemist, mõisate pärandit, hariduse ajalugu, aleviku kujunemist, rahvamaja ja seltsitegevust, Kalevipojaga seotud muistendeid, kohamuistendeid, Kadrina vanasõnu jpm. Võimalusel eelistatakse õpitegevust väljaspool klassiruumi: õppeekskursioone ja -käike, matku, fotojahti, maastikumängu. Eriti väärtustatakse koostöist õppimist, st rühmatööde erinevaid vorme. Praktiliste tegevuste kaudu arendatakse kaarditundmisoskust, vana kirjakeele tekstidest arusaamist, vanade mõõtühikute teisendamist jm.

11. klassi suunamoodulis on kaks meedia kursust ja Briti ja angloameerika kultuuriloo kursus (inglise keeles).

Meediakursus lähtub tõigast, et igaüks on täna meedia looja ja ka tarbija. Õpitakse, kuidas meediamaailmas hakkama saada, käsitletakse nii sotsiaalmeedias kaasalööja kui ka ajakirjaniku käsitööoskuseid ja professionaalseid nippe. Rohkelt praktikat sh ka CADrina ja kohalike valimiste kajastamisel ning prominentide-spetsialistidega kohtumisi pakkuvas kursuses on tähtsal kohal kriitiline mõtlemine ja tõe kriteeriumite mõistmine, et hoiduda lauslollustest ja -valedest. Vaadatakse, kuidas hakkama saada kohalikus ja suures poliitmaailmas alates vallamajast ja koolidirektori kabinetist kuni presidendi kantseleini, et olla oma kommunikatsiooni, ideede ja tegudega elu mõjutaja, mitte mõjutatav, manipuleeritav. Kultuurilooliseks taustaks on soome-ugri maailmas toimuva käsitlemine.

Briti ja angloameerika kultuuriloo kursusel käsitletakse põhjalikumalt ingliskeelse maailma kultuuri, ajaloo ja rahvastiku kujunemisega seotud teemasid ning otsitakse kokkupuutepunkte Eestis toimunuga. Kursuse eesmärk on lisaks inglise keele oskusele laiendada silmaringi ja arendada maailmatunnetust. Olulisel kohal on mängufilmid ja kirjandusklassika, aga ka erinevad tänapäeva meediumid. Suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust arendatakse diskussioonide, ettekannete, analüüside ning erinevate loovülesannete kaudu.

12. klassi suunamoodulis on neli kursust – “Inimene ja muutuv maailm” inglise keeles, “Globaliseeruv maailm”, ajalugu filmikunstis ning saksa keele algteadmised.

Ajalugu filmikunstis kursus keskendub ajaloo käsitlusele nii ajalooteemalistes mängu- kui ka dokumentaalfilmides, võrreldes filmis kajastatut tegelikult aset leidnud sündmustega ajaloos. Samas õpitakse tundma filmikunsti väljendusvahendeid ja eriomast filmikeelt ning eesti ja maailma filmikunsti minevikku ja tänapäeva. Uuritakse, milline on filmi ühiskondlik ja kultuuriline tähtsus ning millise konteksti (teema, ajastu, eluloo) tundmist see eeldab.

Ingliskeelne kursus “Inimene ja muutuv maailm”. Elame pidevalt muutuvas maailmas, aga mida see endaga kaasa toob? Kuidas üleilmastumisega kaasnev meid mõjutab? Kas maailmas on veel paiku, kus kohalik kultuur on jäänud puutumatuks? Millised eetilised valikud on meil muutuvates oludes? Kursus käigus õpime nägema globaliseerumise mõju erinevates eluvaldkondades, abiks nii meedia kui ilukirjandus. Olulise osa kursusest moodustab arutelu inimesest, väärtustest ja valikutest pöördeliste ajaloosündmuste taustal ühe tänapäeva kirjanduse tippteose põhjal.

Geograafia kursusel “Globaliseeruv maailm” on üldine rõhuasetus loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna vaheliste seoste mõistmisel. Oluline koht geograafiatundides on aruteludel, ajurünnakutel, diskussioonidel ja rollimängudel, et õpilased saaksid väljendada oma isiklikke seisukohti ja leida erinevatele globaalsetele ja regionaalsetele probleemidele lahendusi. Palju on paaris- ja rühmatöid, kursusel on olulisel kohal ka iseseisvad tööd kodus erinevate materjalidega.

Saksa keel on aken Euroopasse! Saksa keel on Euroopa Liidus kõige laiemalt kasutatav emakeel – seda kõneleb ligikaudu 90 miljonit inimest ehk ca 20% ELi elanikkonnast. Saksamaa majandus on Euroopa suurim! Saksa keele oskus avardab õppimise ja töövõimalusi Euroopas. Saksa keele kursus annab lisaks keeleõppele ka ülevaate saksakeelsetest riikidest, kultuurist ja ühiskonnast. Saksamaa pakub suurel hulgal stipendiume sealseteks õpinguteks.

HUSO õpilased käivad mitu korda aastas huvitavatel õppekäikudel oma silmaringi avardamas, külastavad koos teatrietendusi ja näituseid, kohtuvad huvitavate inimestega.

Üldjuhul läbivad õpilased valitud õppesuuna moodulite kursuseid. Soovi ja võimaluse korral saab aga õpilane ühe kursuse suunamoodulist õppeaastas asendada mõne teise kursusega kas LOTE või INTE suunamoodulitest.

Lisaks sellele on võimalus valida kursuseid väljaspool suunamooduleid.

Peida

Loodusteaduste õppesuund (LOTE)

Loodusteaduste õppesuuna valinud õpilasel on võimalus süvendatult õppida bioloogia, keemia, geograafia ja füüsika teemasid hõlmavaid kursusi, mis lõimitud erinevate tehnoloogiate ja ühiskonnas toimuvate probleemide temaatikaga.

Loodusteaduste õppesuuna läbinud õpilane:

• saab laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse ning oskab märgata ja uurimusliku tegevuse kaudu lahendada mitmesuguseid igapäevaelus ettetulevaid probleeme,
• oskab olla teadlik tarbija ning teha jätkusuutlikke valikuid oma igapäevases elus,
• oskab näha inimest kui tervikut ning väärtustab oma tervist,
• väärtustab teadust ja selle tähtsust ühiskonnale,
• väärtustab keskkonda kui tervikut,
• mõistab loodusteaduslike õppeainete omavahelisi seoseid ja eripära.

LOTE õpilased saavad laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse, mis võimaldab edasi õppida lisaks loodusteaduslikele erialadele ka teistes valdkondades kõrgkoolides, rakenduskõrgkoolides ja ametikoolides. Õpilased saavad hea ettevalmistuse, et jätkata õpinguid loodusteadustega seotud erialadel:

• keskkonnakaitse ja -korraldus, keskkonnatehnoloogia
• maastikukaitse, -hooldus ja -arhitektuur
• ökoloogia, geoloogia, loodusvarade kasutamine ja kaitse
• metsandus (majandus, tööstus)
• geenitehnoloogia, biotehnoloogia, meditsiin, farmaatsia, tervisekaitse, veterinaaria, psühholoogia, füsioteraapia, kehakultuur, kosmeetika
• bioloogia, keemia, füüsika, geograafia
• materjaliteadused, kriminalistika
• toiduainete tehnoloogia, piima- ja lihatehnoloogia, agronoomia, aiandus
• veemajandus ja hüdrobioloogia
• loodusturism, rekreatsioon
• pedagoogika (bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, klassiõpetaja, alusharidus)

Loodusteaduste õppesuund pakub õpilastele kolme suunda loovat moodulit 10 kursusega järgmiselt:

10. LOTE	11. LOTE	12. LOTE
Teistsugune füüsika (1)	Andmeanalüüs geoteadustes (1)	Rakendusbioloogia (1)
Keskkonnaprojektid (1)	Elementide keemia (1)	Keemiliste protsesside seaduspärasused (1)
Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond* (1)	Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond* (1)	Füüsika ja tehnika (1)
		Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond* (1)
Kokku: 3	Kokku: 3	Kokku: 4

* Kursusel “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” osalevad kõik LOTE õpilased; ühel õppeaastal koosneb kursus 5–6 erinevast moodulist (teemast), mis valitakse kursuse alguses välja koos õpilastega; erinevaid mooduleid juhendavad erinevad loodusainete õpetajad. Võimalusel võidakse kursus asendada näit TÜ loodusainete õpikojaga (bioloogia jt) või EMÜ loodusteaduste kooli kursusega “Sissejuhatus loodusteaduslikku mõtlemisse”.

Vajadusel võidakse 10. ja 11. LOTE kursusi omavahel ümber paigutada.

10. klassi suunamoodulis on kolm kursust: teistsugune füüsika, keskkonnaprojektid ning loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond.

Füüsika kursus “Teistsugune füüsika” on pühendatud mikro- ja megamaailma teemade täiendavaks avamiseks. Kursus on üles ehitatud õpilasele jõukohaste mikromaailma füüsika ja kosmoloogia probleemide lahendamisele. Kursuse läbimisel suunatakse õpilast tegema konkreetse probleemiga seonduvaid põhjendatud ja kompetentseid otsuseid, arvestades probleemi loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone. Igapäevaseid nähtusi vaadatakse uue nurga alt ja püütakse ise jõuda nende toimimise saladustesse. Tutvutakse teleskoobiga ja võimalusel vaadatakse ka taevasse.

Keskkonnaprojektide kursusel keskendutakse rohkem praktilisele looduse tundmaõppimisele. Toetutakse põhiliselt UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (BSP) õppeprogrammidele: rannikuvaatlused, jõevaatlused, õhu kvaliteet, fenoloogilised vaatlused jt. Uuritakse kohalikke veekogusid (näit Loobu jõgi, Neeruti järved), mererannikut Vainupeal ja mujal. Loodusvaatluste tegemisel kasutatakse uurimuslikku õpet, välivaatlustel tutvutakse looduse ja keskkonna uurimismeetoditega, õpitakse tundma erinevaid liike ja kooslusi, toimuvad õppekäigud veekogude äärde, metsa, rabasse jm. Õpilased osalevad BSP veebiviktoriinidel, saavad võtta osa Läänemere Projekti konverentsidest ja laagritest ning teistest tegevustest. Erinevatel õppeaastatel on võimalus ühineda ka uute pakutavate keskkonnaalaste projektidega.

Kursusel “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” käsitletakse õpilastele aktuaalsete probleemide lahendamist, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Kursus koosneb erinevatest ainetevahelistest moodulitest (üle 20), mille teemad valitakse iga kursuse alguses koos õpilastega. Mooduleid õpetavad erinevate loodusainete õpetajad ning need jagunevad nelja valdkonda: bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia. Moodul koosneb 4–6 tunnist, teemadeks on näiteks toidulisandid, viirused, ravimid, tervis, kosmosetehnoloogia, satelliitside, lõhnad, mürgised kemikaalid, liiklusõnnetused, kliimamuutused, elektromagnetilised kiirgused jt. Lahutamatu osa on paaris- ja rühmatöödel ning uurimuslikul õppel, tehakse praktilisi töid ja eksperimente, koostatakse esitlusi ja postreid, väideldakse, kirjutatakse kriitilisi esseesid jne.

11. klassi suunamoodulis on samuti kolm kursust: andmeanalüüs geoteadustes, elementide keemia ning loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond.

Geograafia kursusel “Andmeanalüüs geoteadustes” on olulisel kohal kasutatavate andmete abil analüüsioskuste arendamine. Kursuse läbinuna peaks õpilasel olema põhjalikumad teadmised sellest, kust leida ja kuidas kasutada erinevaid teabeallikaid Maa sfääre iseloomustavate andmete hankimiseks. Kursus täiendab 11. klassi põhikursust “Maa kui süsteem”, võimaldades paremini aru saada Maa sfääridest ja nende omavahelistest seostest. Kursus on mitmekülgne, õppetöö toimub nii klassiruumis sees kui ka kevadel õues. Õppimise juures on oluline koht aruteludel. Palju on individuaalseid, aga ka paaris- ja rühmatöid. Mitmete tööde tegemisel kasutatakse erinevate arvutiprogrammide, aga ka interneti abi andmete otsimisel ja analüüsil.

Kursusel “Elementide keemia” saab rohkem tundma õppida erinevaid metalle ning mittemetalle ja nende ühendeid. Samuti tutvutakse looduslikes protsessides ja meie igapäevaelus tähtsate elementidega. Olulisel kohal on metallide ning mittemetallide ja nende ühendite omaduste seostamine nende kasutamise võimalustega, rolliga looduses ja keskkonnas, sealhulgas elusorganismides. Kursus pakub suurepärase võimaluse panna end individuaalselt ja rühmatöös proovile mitmete põnevate laboratoorsete töödega.

Kursusel “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” käsitletakse õpilastele aktuaalsete probleemide lahendamist, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Kursus koosneb erinevatest ainetevahelistest moodulitest (üle 20), mille teemad valitakse iga kursuse alguses koos õpilastega. Mooduleid õpetavad erinevate loodusainete õpetajad ning need jagunevad nelja valdkonda: bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia. Moodul koosneb 4–6 tunnist, teemadeks on näiteks toidulisandid, viirused, ravimid, tervis, kosmosetehnoloogia, satelliitside, lõhnad, mürgised kemikaalid, liiklusõnnetused, kliimamuutused, elektromagnetilised kiirgused jt. Lahutamatu osa on paaris- ja rühmatöödel ning uurimuslikul õppel, tehakse praktilisi töid ja eksperimente, koostatakse esitlusi ja postreid, väideldakse, kirjutatakse kriitilisi esseesid jne.

12. klassi suunamoodulis on neli kursust: rakendusbioloogia, keemiliste protsesside seaduspärasused, füüsika ja tehnika, loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond.

Rakendusbioloogia kursus tugineb bioloogia kursustel saadud teadmistele ja oskustele ning aitab kinnistada ja laiendada eelnevaid teadmisi, annab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest. Käsitletakse bakterite, seente, loomade ja taimede nüüdisaegseid rakendusbioloogilisi võimalusi, nende kasutamist tööstuses, teaduses, meditsiinis ja igapäevaelus. Ülevaate saab raku- ja embrüotehnoloogia valdkondadest ning meetoditest: meristeempaljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Kursuse üks osa keskendub geenitehnoloogiale, selle rakendusvaldkondadele meditsiinis, teaduses, põllumajanduses, ka geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele toidus, nendega kaasnevatele eetilistele aspektidele. Kursuse raames vaadatakse ja analüüsitakse filme, kirjutatakse esseesid, tehakse rühmatööd ja lihtsamaid katseid, toimuvad õppekäigud, näit haigla laborisse ja teaduskeskusesse AHHAA.

Keemia kursus “Keemiliste protsesside seaduspärasused” aitab omandada oskusi, millega lahendada keemiaprobleeme teaduslike meetoditega. See kursus pakub väljakutseid, milles arenevad süsteemne loogiline mõtlemine, analüüsi- ja järelduste tegemise oskus ning loovus. Viiakse läbi mitmeid huvitavaid laboratoorseid töid ning lõpuks planeeritakse ja tehakse ise vabalt valitud eksperiment. Kursus aitab teha järeldusi õpitu põhjal, seostada erinevaid nähtusi ning rakendada õpitud seaduspärasusi uudsetes olukordades.

“Füüsika ja tehnika” kursus on pühendatud juhendamise ja praktiliste tööde kaudu füüsikalis-tehniliste probleemide lahendamisele ja selle läbi kehade/süsteemide omaduste välja selgitamisele. Tutvutakse kõikvõimalike erinevate tehniliste lahendustega, kus on äratuntavad koolifüüsikas õpitavad seaduspärasused ja nähtused. Kursuse lõpuks omandatakse oskus näha ümbritseva taga füüsikat.

Kursusel “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” käsitletakse õpilastele aktuaalsete probleemide lahendamist, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Kursus koosneb erinevatest ainetevahelistest moodulitest (üle 20), mille teemad valitakse iga kursuse alguses koos õpilastega. Mooduleid õpetavad erinevate loodusainete õpetajad ning need jagunevad nelja valdkonda: bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia. Moodul koosneb 4–6 tunnist, teemadeks on näiteks toidulisandid, viirused, ravimid, tervis, kosmosetehnoloogia, satelliitside, lõhnad, mürgised kemikaalid, liiklusõnnetused, kliimamuutused, elektromagnetilised kiirgused jt. Lahutamatu osa on paaris- ja rühmatöödel ning uurimuslikul õppel, tehakse praktilisi töid ja eksperimente, koostatakse esitlusi ja postreid, väideldakse, kirjutatakse kriitilisi esseesid jne.

Loodusteaduste õppesuunas saavad õpilased planeerida ja teha katseid, vaatlusi, analüüsida uurimistulemusi ning osaleda õppekäikudel (looduses, ettevõtetes, laborites, ülikoolides, muuseumites, näitustel, jm), kohtuda erinevate erialade spetsialistidega, osaleda uurimuslikes keskkonnaprojektides, eelkõige UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (BSP) tegevustes, ka rahvusvahelistes laagrites ja konverentsidel, võtta osa TÜ teaduskooli loodusainete õpikodadest, EMÜ loodusteaduste kooli kursusest jm. Õpilased saavad laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse, mis võimaldab edasi õppida lisaks loodusteaduslikele erialadele ka teistes valdkondades.

Üldjuhul läbivad õpilased valitud õppesuuna moodulite kursuseid. Soovi ja võimaluse korral saab aga õpilane ühe kursuse suunamoodulist õppeaastas asendada mõne teise kursusega kas HUSO või INTE suunamoodulitest.

Lisaks sellele on võimalus valida kursuseid väljaspool suunamooduleid.

Peida

Insener-tehnoloogiline suund (INTE)

Insener-tehnoloogilise suuna eesmärk on viia noored konkurentsivõimelise tehnilise kõrghariduse omandamiseni. Selles õppesuunas omandatavad teadmised ja oskused tagavad noortele valmisoleku, julguse ja võimalused teha edaspidi olulisi valikuid ning otsuseid.

Insener-tehnoloogilisel suunal õppimine innustab noori tegutsema valdkondades, mis eeldavad sügavamaid teadmisi ja oskusi reaalainetes. Gümnaasiumi lõpetaja saab hea lähtepositsiooni jätkata õpinguid erinevates kõrgkoolides insenertehnilistel, IT-, majandus- ja teistel erialadel.

Õppetöö fookuses on CAD-joonestamine, 3D-modelleerimine, koostöö koolide ja ettevõtetega ning õppekäigud ja praktikad.

Koostöös TTÜ-ga ja Auve Tech OÜ-ga toimub isesõitva auto arendamine ja ehitamine.

Koostöös Rakvere Ametikooliga on võimalik omandada CNC-pingi operaatori kutsetunnistus.

INTE-suund võimaldab õpilasel spetsialiseeruda kolmes erinevas suunas:

1. Projektõpe – koostöö kohalike ettevõtetega, kus õpilased läbi kolme aasta tegelevad ühe konkreetse toote tootmisega (projekteerimine, joonestamine, tehnoloogiad, kalkulatsioonid, turundamine jne). Gümnaasiumi lõpuks on võimalik omandada kutsetunnistus või Kutsekoja poolt tunnustatud tunnistus.

2. CNC-pingi operaator – koostöös Rakvere Ametikooliga läbivad õpilased CNC-pingi operaatori koolitus, mille lõpus sooritatakse kutseeksam ning edu korral omandatakse kutsetunnistus.

3. Iseauto projekt – koostöös TTÜ-ga ja Auve Tech OÜ-ga toimub isesõitva auto arendamine, projekteerimine, joonestamine, laserlõikus, 3D-printimine, ehitamine, programmeerimine.

Suunamoodulid erinevad kursuste sisu ja arvu poolest.

Suunamooduleid eristavad kursused toimuvad üldjuhul väljaspool tunniplaani (ka vaheaegadel) ning suur rõhk on õpilase omal vastutusel ja aja planeerimisel.

10. INTE
Projektõpe	CNC õpe	Iseauto
CAD joonestamine (2)	CAD joonestamine (2)	CAD joonestamine (2)
Joonestamine (1)	Joonestamine (1)	Joonestamine (1)
	CNC-pingi operaatori alused (1)	Mehhatroonika (1)
	Tööohutus (1)
	Praktika (1)
Kokku: 3	Kokku: 6	Kokku: 4

11. INTE
Projektõpe	CNC õpe	Iseauto
CAD joonestamine (2)	CAD joonestamine (2)	CAD joonestamine (2)
Inseneeria (1)	CNC-pingi operaatori alused (2)	Programmeerimine ja robootika (1)
Tootmistehnoloogia (1)		Laserlõikus / 3D-printimine (1)
	Praktika (1)
Kokku: 4	Kokku: 5	Kokku: 4

12. INTE
Projektõpe	CNC õpe	Iseauto
CAD joonestamine (1)	CAD joonestamine (1)	CAD joonestamine (1)
Joonestamine (1)	Joonestamine (1)	Joonestamine (1)
Rakendusbioloogia (1)		Rakendusbioloogia (1)
Füüsika ja tehnika (1)		Füüsika ja tehnika (1)
	Praktika (1)
Kokku: 4	Kokku: 3	Kokku: 4

INTE õppesuuna kursused:

CAD-joonestamine
5 kursust (2+2+1)

“CAD-joonestamine” koosneb viiest kursusest, mille käigus antakse ülevaade erinevatest joonestusprogrammidest (nt AutoCAD, Inventor, SolidWorks). CAD-tarkvara kasutamise praktiliste oskuste omandamine kahe- ja kolmemõõtmeliste jooniste koostamiseks. 3D modelleerimise programmide kasutamine ruumiliste mudelite ja tööjooniste vormistamiseks.

Joonestamine
2 kursust (1+0+1)

“Joonestamise” kursusel on praktilise tähtsusega koht õpilaste mõtlemise ja ruumikujutlusvõime arendamisel ning tehnika- ja tehnoloogiaalase graafilise kirjaoskuse kujunemisel. Kursus tugineb varasematele matemaatika, osaliselt ka kunsti ja tööõpetuse kohustuslikel kursustel omandatud teadmistele, oskustele ning hoiakutele. Luuakse süsteemne ülevaade joonestamiseks vajalikust mitmekesisest teabest. Kinnistuvad kursuse jooksul omandatud sõnavara, teadmised ruumigeomeetriast ja oskused lahendada probleemülesandeid graafiliselt ning sellega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis abistab õppijaid elukutsevalikul. Õppe vältel õpitakse analüüsima ruumigeomeetrilisi objekte ning lahendama probleemülesandeid graafiliselt. Kõige sellega kujundatakse õpilaste joonestamisalaseid teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil analüüsida, mõista, selgitada ning lahendada ruumigeomeetrilisi probleeme. Seejuures kujundatakse positiivne hoiak joonestamise kui matemaatikateaduse rakendusliku osa suhtes, mis aitab kaasa uue kavandamisele ja loomisele.

Inseneeria
1 kursus (1+0+0)

“Inseneeria” kursus keskendub kolmele valdkonnale: tehnika, tehnoloogia ja inseneeria. Mooduli eesmärk on tutvustada inseneriteadusi nagu ühte suurt valdkonda, mis hõlmab teooriat, uurimis-, arvutamis- ja mõtlemisoskusi programmeerimises, modelleerimises, 3D tehnoloogiates, mehhatroonikas, robootikas ning nutitehnoloogia kasutamise võimalustes inseneritöös. Kursus on praktilise suunitlusega, st vähemalt 50% õppetööst toimub erinevates ettevõtetes, rakendatakse meeskonna- ja projektiõpet ning on üles ehitatud õpilastele jõukohaste tehnoloogiliste probleemide lahendamisele. Antud kursused motiveerivad õpilasi genereerima uusi ideid ning neid igapäevaelus rakendama. Kursused laiendavad õppurite silmaringi, tutvustavad uusimaid tehnoloogiaid ning pakuvad teadmisi ja oskuseid, mida läheb vaja tulevikuelukutsete valikul ning annavad oskuse valitud toote konstrueerimiseks, väljatöötamiseks ja tootmiseks.

Tootmistehnoloogia
1 kursus (0+1+0)

Kursus “Tootmistehnoloogia” kursus annab õpilastele vahendid, mis on vajalikud töötamiseks kõigis tootmisprotsessi aspektides, alates projekteerimisest kuni tarnimiseni. Õpilased õpivad sageli ka ettevõtlusalaseid teadmisi, nagu raamatupidamine, äri analüüsi, turundus ja strateegia ja veel teemasid, mis hõlmavad ohutust, jätkusuutlikkust ja tootmissüsteeme. Õpilastel on võimalus parandada oma võimeid meeskonna osana töötada, tõhusalt suhelda ja efektiivsuse strateegiaid kasutada. Need tunnused täiendavad õpilase oskusi, mis võib olla töökoha leidmisel eelis.

CNC-pingi operaatori alused
3 kursust (1+2+0)

Kursusel “CNC-pingi operaatori alused” õpib tundma CNC töötlemiskeskuste ehitust ja tööpõhimõtteid ning puit- ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise režiime; kasutatavate lõikeriistade erisusi, seadistamise nõuete vastavust tööoperatsioonile; kavandama tööprotsessi arvestades tööülesannet, toote valmistamiseks koostatud joonist, tehnoloogiakaarti ja programmi ning töötlemiskeskuse tehnoloogilisi võimalusi. Kursuse käigus omandatakse oskus käivitada, seadistada ja seisata CNC töötlemiskeskus vastavalt valmistajatehase juhisele (tehnoloogiline dokumentatsioon). Suudab valida olemasolevatest programmidest sobiva ja valmistab detailid, hindab nende vastavust tööülesandes antud kvaliteedinõuetele. Õpitakse tundmas pingi veateateid ja salvestama neid arvestades valmistajatehase etteantud juhiseid. Õpitakse hoolitsema töökeskkonna eest – korrastama ja puhastama pinki igapäevaselt, järgima meeskonnaliikmena töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, kasutama töökaitsevahendeid ning ohutuid töövõtteid.

Praktika
3 kursust läbi gümnaasiumi

“Praktika” käigus tutvub õpilane praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjaga ning läbib sissejuhatava ja tööohutusalase esmase juhendamise. Planeeritakse meeskonnaliikmena oma tegevust, järgitakse töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi. Õpilane/praktikant töötleb kogenud töötaja jälgimisel puitu või puidupõhiseid materjale, sooritades erinevaid tööoperatsioone CNC töötlemiskeskustel järgides tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõudeid. Õpilane tajub oma tegevust osana tootmisest kui tervikust ning arendab meeskonnaliikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust. Praktikant töötab ennast ja keskkonda säästvalt rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid ja analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ning täidab iga tööpäeva lõpus praktika päeviku.

Tööohutus
1 kursus (1+0+0)

Kursusel “Tööohutus” õpitakse mõistma oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel, analüüsitakse ennast terviseriskide seisukohalt. Tutvutakse ja analüüsitakse CNC-pingi operaatori töö näitel, millised on selle tööga seotud terviseriskid ja tööohutusnõuded ning koostatakse meelespea: “CNC operaatori võimalikud terviseriskid ja tööohutuse nõuded” – võimalikud terviseriskid, ohutegurid, tööst tingitud tervisehäirete vältimine. Õpitakse kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid, arvestades tuleohutusnõudeid puidutöökojas; saadakse ülevaade nõuetekohasest esmaabivõtetest.

Mehhatroonika
1 kursus (1+0+0)

“Mehhatroonika” kursus on mitmekesine. See on tehnikateaduste haru, mis ühendab endas mehaanika, elektroonika, arvutitehnika, tarkvaratehnika, juhtimisteooria ja süsteemidisaini, eesmärgiga jõuda välja parema toote loomiseni. Sellest tuleneb ka mehhatroonika nimi: mehha(mehaanika) +troonika(elektroonika). Mehaanika, et oskaks masinaid ehitada, ning elektroonika, et mehaanikasüsteeme juhtida. Mehhatroonikal on palju rakendusi, näiteks masin-nägemine ehk pildilt objektide, nende liikumise jpm leidmine ning omaduste määramine; automaatika ehk inimtööjõuvajadust vähendavate seadmete ehitamine.

Programmeerimine / Robootika
1 kursus (0+1+0)

“Programmeerimise” kursuse käigus tutvutakse programmide loomise erinevate vahenditega. Neid vahendeid, mille abil robotile antavaid käske tuleb kirja panna, nimetatakse programmeerimiskeelteks. Programmeerimiskeeled jagunevad mitmesse erinevasse klassi, millest käsitleme ainult kahte: graafiline ja tekstiline. Graafiline programmeerimiskeel sobib algajatele, selles seisneb programmide koostamine plokkide lohistamises programmeerimiskeskkonna programmiväljale, plokkide omavahel ühendamises ja neile parameetrite määramises. Graafiline programmeerimiskeel on näiteks LEGO NXT-G (e NXT Educational). Tekstilisi programmeerimiskeeli on palju, robootikas kasutatakse neist põhiliselt C keelt. Selles keeles saab programmeerida ka Kodulabori roboteid. Tekstilise programmeerimise korral tuleb vastav programmeerimiskeel endale korralikult selgeks teha, sest keele süntaks on väga detailne ja nendes eksimise puhul ei saa me töötavat programmi.

“Robootika” kursus on loodud eesmärgiga selgitada ja näidata, et robotite ehitamine ja väljamõtlemine polegi nii keeruline. Robotite ehitamine ongi tee inseneride maailma. Kahtlemata on robootika selline valdkond, kus ise katsetamata ei jõua esimestest mõistetest kaugemale. Pärast selle kursuse läbimist on õppijad omandanud oskused ja teadmised, mis aitavad neil edukalt hakkama saada tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas, suureneb õpilase iseseisva ja analüütilise mõtlemise oskus ning ta on võimeline aru saama väga paljude tänapäevaste süsteemide toimimise põhimõtetest.

Laserlõikus/3D-printimine
1 kursus (0+1+0)

Kursuse “Laserlõikus/3D-printimine” käigus omandab õpilane oskuse kasutada laserlõikepingi tööfaili loomiseks vastavaid programme, ette valmistada ja hooldada laserlõikepinki ning töödelda seal detaile. Õpitakse laserlõikepingi ehitust, elektroonikat ja optikat; failide ettevalmistust (cad, vektorgraafika, rastergraafika) ja kontrolli; laserlõikeseadmega töötamist. Ruumprintimine ehk 3D-printimine on üha enam kogunud populaarsust nii tööstuses kui ka hobidega tegelejate hulgas. Kursusel on kolm peamist osa: 3D-modelleerimine, 3D-printimine ja 3D-printimise praktika. Esimeses osa juhatatakse osaleja 3D-modelleerimise maailma ja näidatakse erinevaid olemasolevaid programme ning proovitakse ka ise mudeleid teha. Teises osas tutvustatakse ruumprintimist üldiselt. Kolmandas osas võetakse ette konkreetne printer seletatakse ära selle seadistamine ning võimalikud probleemid ja nende lahendused.

Rakendusbioloogia
1 kursus (0+0+1)

Gümnaasiumi bioloogia valikkursus “Rakendusbioloogia” kursus tugineb bioloogia kursustel saadud teadmistele ja oskustele ning aitab kinnistada ja laiendada eelnevaid teadmisi, annab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest. Käsitletakse bakterite, seente, loomade ja taimede nüüdisaegseid rakendusbioloogilisi võimalusi, nende kasutamist tööstuses, teaduses, meditsiinis ja igapäevaelus. Ülevaate saab raku- ja embrüotehnoloogia valdkondadest ning meetoditest: meristeempaljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Kursuse üks osa keskendub geenitehnoloogiale, selle rakendusvaldkondadele meditsiinis, teaduses, põllumajanduses, ka geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele toidus, nendega kaasnevatele eetilistele aspektidele. Kursuse raames vaadatakse ja analüüsitakse filme, kirjutatakse esseesid, tehakse rühmatööd ja lihtsamaid katseid, toimuvad õppekäigud, näit haigla laborisse ja teaduskeskusesse AHHAA.

Füüsika ja tehnika
1 kursus (0+0+1)

Gümnaasiumi füüsika valikkursus “Füüsika ja tehnika” on pühendatud juhendamise ja praktiliste tööde kaudu füüsikalis-tehniliste probleemide lahendamisele ja selle läbi kehade/süsteemide omaduste välja selgitamisele. Tutvutakse kõikvõimalike erinevate tehniliste lahendustega, kus on äratuntavad koolifüüsikas õpitavad seaduspärasused ja nähtused. Kursuse lõpuks omandatakse oskus näha ümbritseva taga füüsikat.

Üldjuhul läbivad õpilased valitud õppesuuna moodulite kursuseid. Soovi ja võimaluse korral saab aga õpilane ühe kursuse suunamoodulist õppeaastas asendada mõne teise kursusega kas LOTE või HUSO suunamoodulitest.

Lisaks sellele on võimalus valida kursuseid väljaspool suunamooduleid.

Peida