Võrkpallitrennid Lääne-Virumaal Kadrina keskkoolis ühendavad eri vanuses õpilasi ning pallimäng on nende seas populaarne. Urmo Nagel (14), Gertrud Kaubi (11) ja Ott Kaubi (7) kinnitavad, et võrkpall on võrratu!
Tekst: Jane Saks
Fotod: Ain Lilva / Virumaa Teataja / Postimees Grupp
Võrkpalli vastu on Kadrinas poiste ja tüdrukute huvi võrdselt suur ja trenni teevad nad vastavalt tasemele koos. “Koolis käivad lapsed ka 10–15 km kauguselt bussiga, siis tulevad kaks kuni kolm korda nädalas trenni ning koju jõuavad alles õhtul. See on kogukonna värk,” selgitas kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja võrkpallitreener Jaan Rummi. Gertrud tõdes, et tuli trenni vanaisa eeskujul ning noorem vend Ott jälle õe eeskujul. “Kui ilusti trennis käia, tulevad pallimänguoskused üsna kiiresti,” julgustas Rummi.
Kui võhikule tundub võrkpall suhteliselt lihtne pallimäng, siis treener jääb teisele arvamusele. “Kui ikka ülevalt ja alt sööta ei oska, siis mänguks ei lahe ja on igav,” täpsustas ta. “Piisab, kui platsil on üks-kaks oskusteta mängijat ja mängu ilu ongi kadunud.” Võrkpall on tehniline mäng, kus on tarvis enamat kui lihtsalt joosta ja palli visata. Seetõttu kulubki trennides suur osa ajast just tehnika harjutamisele. “Treener näitab ette ja meie koos paarilisega hakkame harjutama,” selgitas Ott.
Kõik mängima
Noored usuvad, et võrkpall sobib igale huvilisele ja pallimängu juures midagi ülemäära keerulist ei ole. “Kõike saab treenida,” arvas Urmo. Arvestama peaks vaid sellega, et trennis võib päris palju palliga pihta saada. Urmot, Otti ega Gertrudit see ei heiduta, pigem toovad nad välja pallimängu meeldivama külje, milleks on tiimitöö. “Selleks et palli üle võrgu saada, tuleb teha koostööd ning üksteisele sööta,” selgitas Gertrud koosmängu ilu.
Oma treenerit Jaan Rummi kiidavad noored kui ühest suust. “Ta on väga hea treener, sest teeb nalja,” täpsustas Ott. Laste sõnul pidi Rummi olema treener, kes võtab asja vabalt ning kelle käest saab alati üle küsida, kui midagi arusaamatuks jäi. Küsimusele, kas treener on vahel ka kuri, tekkis hetkeks mõttepaus ja kõlas ühine vastus “ei”. “Ükskord oli, kui üks poiss kohe üldse sõna ei kuulanud,” meenus Gertrudile.
Võrkpallihuvilistena vaatasid nii treener kui ka noored septembris meeste võrkpalli EM-i mänge. “Mulle meeldis Prantsusmaa mäng, aga hoidsin pöialt pisikesele Sloveeniale,” rääkis treener. Intervjuu ajal ei olnud võitja veel teada. Aga eestlastest on Gertrudi, Oti ja Urmo arvates parim mängija Oliver Venno.
Kes või mis on libero
Igaüks, kes on laste või täiskasvanute võrkpalli vaadanud, on ehk märganud, et üks mängija on teistest lühem ja kannab kuuest meeskonnaliikmest erinevat värvi särki. Tema ongi libero ehk mängija, kes võib mängida vaid tagaliinis kohtadel üks, viis ja kuus. Reeglina on tema ülesanne vastu võtta servid ning mängida kaitses.
Kuna võrgu ees mängivad enamasti pikad mängijad, siis libero, vastupidi, võib olla kasvult lühike. “Lühemad mängijad on natukene osavamad ning aitavad palli mängus hoida, et see kauem kestaks ja oleks ka atraktiivsem,” selgitas Rummi. Selleks et kohtunik täpselt teaks, kes platsil on libero, on tema riietuse värv teiste omast erinev.
HUVITAVAT
Lahe võrkpallisuvi
“Võrkpallisuvi 2021” raames toimusid üle Eesti noortele vanuses 9–14 aastat tasuta võrkpallitrennid. Eesti Võrkpalli Liidu, kohalike omavalitsuste ja Swedbanki ühisprojekt oli mõeldud nii edasijõudnutele, kellele võrkpallimäng juba meeldib, kui ka algajatele, kes alles tahavad alaga tutvust teha.
Võrkpallisuvi Kadrinas
Kadrinas toimus võrkpallisuvi tänavu esimest korda. Kui võrkpalliliidust helistati ja ettepanek tehti, oli treener Rummi mõttega kohe päri. Suviseid trenne ta läbi ei viinud, vaid oli pigem taustajõuna trennide organiseerimisel abiks. “Treeneriteks olid Kadrina keskkooli vilistlased, kolmikud Oliver, Gustav ja Jürgen Lankei,” täpsustas ta.
Kuna Kadrinas on korralik võrkpalli mängimise traditsioon, oli ala vastu huvi küllalt suur. Kolme kuu peale käis trennis 26 noort, kellest nii mõnigi oli Kadrinas vaid suvitamas.
Suvised trennid andsid mitmele noorele tõuke jätkata võrkpallitrennidega sügiselgi, nagu tegi ka Urmo. “Võrkpall on päris äge, ka mitmed mu sõbrad mängivad seda,” ütles noormees. Treener usub, et huvilisi võib veel juurdegi tulla, sest kooliaasta alles algas. “Mina võtan kõik vastu,” kinnitas ta.
– – –
Artikkel ilmus ajalehes Postimees Juunior 23. septembril 2021
