Head õpilased, lapsevanemad ja õpetajad! Avaldame haridus- ja teadusministri pöördumise seoses kooliaasta lõpetamisega. Täpsema info õppetöö jätkumise kohta Kadrina Keskkoolis alates 18. maist edastame esmaspäevaks, 11. maiks.
Oleme ikka terved!
Kõike paremat soovides
Arvo Pani
direktot
– – –
Austatud õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja kogu koolirahvas!
Juba kuu aega tagasi, mil eriolukorra tingimused olid tänasest oluliselt murettekitavamad ning lootust distantsõppe lõpetamise tähtaegade kohta ei söandanud anda ka kõige optimistlikumad meie hulgast, asusime Haridus- ja Teadusministeeriumis kavandama samme, kuidas korraldada kooliaasta lõpetamist.
Nüüd, mai alguses on hea meel tõdeda, et meie toonased plaanid on saanud taas heakskiidu.
ESITEKS. Kooliaasta lõpetamine.
Alustan sellest, et kümne päeva pärast saame osaliselt jätkata kontaktõppega.
Nimelt Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks ettepaneku, mille Haridus- ja Teadusministeerium esitas arutamiseks juba 9. aprillil. Selle kohaselt võivad haridusasutused alustada osalist kontaktõpet mai keskel. Alates 15. maist võib osaliselt taastada kontaktõppe kõigis haridusasutustes: üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, kõrgkoolides, täienduskoolitusasutustes, huvikoolides ning avatud noortekeskustes.
Aga ka pärast kontaktõppe osalist taastumist saab korraldada õpet koolide ruumides kuni 10-liikmelistes rühmades. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.
Vaata joonist siin.
TEISEKS. Lõpuaktused ja lõputunnistused.
Kooliaasta lõpetamise ja selle ajakavaga seoses on paljudel tekkinud küsimus ka lõpuaktuste korraldamise võimaluste kohta. Rõhutan jätkuvalt, et kindlasti ei saa korraldada tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga. Siiski annab viiruse leviku taandumine lootust, et eritingimustel saab tänavusi lõpuaktuseid läbi viia. Esiteks on selleks võimalik kasutada nutikaid digilahendusi, mis võimaldavad aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Teiseks saab seda teha väiksemates rühmades ka vabas õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Aga kindlasti sõltub see klasside või lennu suurusest. Järgima peab kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Anname esimesel võimalusel täpsemaid soovitusi nendeks pidulikeks sündmusteks, mis toimuvad enamasti juuni lõpus.
Pidulik koolilõpuüritus on ka Vabariigi Presidendi ning haridus- ja teadusministri vastuvõtt parimatele koolilõpetajatele. See lükkub edasi. Võimalusel toimub vastuvõtt suve lõpus või sügise alguses.
Iga põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanu saab soovi korral oma lõputunnistusest digitaalse väljavõtte, millega on võimalik õpingute jätkamisel või tööle siirdumisel tõendada põhi- või keskhariduse omandamist. Tegemist on eriolukorra ajal loodud lahendusega, et kaitsta õpilaste tervist ning välistada vajadus minna lõpetatud haridusasutusse järele oma lõputunnistusele, mis võib õpingute jätkamiseks olla hädavajalik. Digitaalne väljavõte lõputunnistusest võimaldab ka senisest lihtsamat asjaajamist nii edasi õppimisel kui ka tööle siirdumisel, kuna õpilasel puudub vajadus lõputunnistuse originaaldokumendi esitamiseks uuele koolile või tööandjale.
KOLMANDAKS. Lõpueksamid.
Samuti on põhjust üle korrata, et Vabariigi Valitsus kiitis eile heaks meie aprilli alguses esitatud ettepaneku, mille kohaselt põhikoolieksameid tänavu ei toimu ning gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid sooritamata.
Arutasime seda põhjalikult lapsevanemate, õpilaste, õpetajate ja koolipidajate esindajatega ning jõudsime ühisele arvamusele, mida omakorda kinnitas ka haridusorganisatsioonidelt saadud üksmeelne tagasiside. Praeguses olukorras on oluline anda õpilastele valik – sooritada riigieksameid või mitte, teha seda praegu või hiljem. Siiski kutsume kõiki abituriente eksamitel osalema, sest tulevikku silmas pidades võib see olla edasiõppimiseks vajalik. Abituriendid, kes on tänavu eksamitele registreerinud, saavad soovi korral sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimuvad mai lõpus-juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.
Riigieksamite toimumise ajad:
- Eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020
- Eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020
- Eesti keel teise keelena (suuline) – 1.–3. juuni 2020
- Matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020
Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleksamid toimuvad järgmiselt:
- Saksa keel Goethe-Zertifikat B1- ja B2-tase – kirjalik ja suuline osa 08.–11. juuni 2020.
- Inglise keel Cambridge Assessment English C1 Advanced 12.–22. juuni (kirjalik eksam 20. juuni 2020).
- Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid juunis ei toimu. SA Innove saadab täiendava teabe eksami aegade kohta eksamitele registreerunud õpilastele.
Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad sooritada õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.
Alljärgnevalt pisut põhjalikumalt ka korralduslikest küsimustest.
Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid silmas pidades. Täpsemad juhised edastab koolidele SA Innove. Selleks, et abiturient saaks sellel õppeaastal gümnaasiumi lõpetada, peavad tema kooliastmehinded olema vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea abiturient õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritamata. Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimu, kuid neile, kes soovivad keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami, võimaldatakse seda teha. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“. Loovtöö ei ole riiklik põhikooli lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas selle sooritamine on eriolukorda arvestades võimalik või mitte. Kui eriolukorrast tulenevalt loovtööd sooritada võimalik ei ole, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema.
Kaunist kooliaasta lõppu soovides
Mailis Reps
haridus- ja teadusminister
