Särasilmselt jalutati läbi muuseumi avarate ruumide, imetleti hoonet seest ja väljast. Selgeks sai näituseruumide paigutus (oi kui keeruline!), eksponaatide teemadena jaotumise süsteem (veel keerulisem!) ja endale vajaliku info leidmine (saime juba aru!). Peale sahmimist ja jooksmist leiti üles vajalik infotahvel, film, laul, lugu, ese, näitusespiraal, nurgatagune ….. või kaotsi läinud sõber.
Usinad õppurid uurisid soome-ugri rahvaid tutvustavat näitust Uurali kaja, kus elevust tekitas kirev väljapanek ja uus info sugulasrahvastest. Enamus kuulis esimest korda, et on olemas komid ja marid, vadjalased ja liivlased, mansid ja vepsalased, ersad ja mokšad…. Segadus selles uues infos orienteerumiseks oli suur. Ja oi kus nad kõik veel elavad!! Nii kaugel!? Või hoopis täitsa meie naabruses!?
Näitus Raamatuaeg andis võimaluse mõtiskleda ja rahulikult kuulata vanu regilaule. Teame nüüd või meenutasime ammu õpitut, et regilaule laulsid peamiselt naised ja lauldi igasugustest elusündmustest sünnist surmani.
Kindlasti tekitas elevust ja pani silma särama näitus Rahvas ja riik, kus vaatamiseks on seatud vanim sinimustvalge Eesti lipp.
Noored arvasid, et ERM on tähendusrikas koht iga eestlase jaoks ja tänane tiir muuseumis ei jää viimaseks. Peab tulema taas. Üksi ja perega. Sõbraga Eestist ja välismaalt. ERM on eestlase mälu, mõttemaailm ja arusaam teda ümbritsevast.
Tekst ja fotod – Signe Ojasalu
